Seitse viisi, kuidas tehnikatootjad ostjat ninapidi veavad

 (62)
Seitse viisi, kuidas tehnikatootjad ostjat ninapidi veavad
Reuters / Scanpix

Moodsat tehnikat ei toodeta eesmärgiga, et see omanikke kaua ja ausalt teeniks. Pigem ikka lühiajaliseks kasutuseks, et inimesed peaks aina uut kraami ostma.

Forte on sellest mitmel korral kirjutanud, hiljuti alles esmaspäeval. Üllatusena tuleb see ilmselt eelkõige naiivsetele ja nendele, kes ei tea, kuidas "asjad käivad".

Järgnevalt toome seitse konkreetset näidet, kuidas tehnikatootjad kliente eksitavad. (Mitte, et nemad sellega tingimata nõustuksid, ja vabandusi jääb neil veel ülegi.)

Kuhu kadus vaba andmeruum?!

Millises mahus andmeruumi teie seade tootja hinnangul pakub? Ja kui palju te sellest tegelikult saate oma kraami jaoks kasutusele võtta?

Vahe on tavaliselt väga suur. Näiteks 64 GB iPad pakub umbes 57 GB vaba andmeruumi, 16 GB Galaxy S IV pigem 8, 64 GB tahvelarvuti Surface Pro lausa šokeerivalt ainult 28 GB, jne.

Õige mahu väljaselgitamiseks peab seadme muidugi ära ostma, kui te pole nii kaval, et see juba poes või näiteks internetiarvustuste abil välja uurida. Mis ei tule paljudel pähegi.

Sama häda kõvaketastega

Müüdavad kõvakettad ei paku samuti nii palju mega-, giga- ja terabaite nagu karbil kirjas. Näiteks 500 GB kõvakettal võib vaba ruumi olla pigem 465 GB.

Seotud lood:

Asi selles, et kuigi nii tootja kui ka opsüsteem kasutavad siin lühendit GB, mõtleb tootja selle all gigabaite, opsüsteem aga nn gibibaite. Vahet pole, kumb on "süüdi", kasutaja saab vähem kui reklaamitud.

(Opsüsteemi all on mõeldud Windowseid, aga eelnev võib kehtida näiteks ka Linuxi puhul.)

4G on tegelikult 3G

Algset 3G-le järgneva põlvkonna mobiilsidena mõeldud 4G tähendab täna pahatihti siiski 3G-tehnoloogial põhinevaid võrke.

Termin on muutunud suisa mõttetuks, sest kunagi veel 3G-na reklaamitud tehnoloogiad kannavad nüüd uhkelt 4G tiitlit. Nii et see sõltub pigem juba operaatorfirma suvast, kuidas nad tahavad oma võrku nimetada.

Uhked nimed tehniliste näitajate asemel

TruBlack, X-Reality Picture Engine, TruBrite, ClearBlack, PureMotion HD+, Retina, UltraPixel - kui ekraaniga seadmete tehnilisi näitajaid lugeda, eriti nutitelefonide omi, võib uhkete väljendite tõttu pea segi minna.

Tootja ei tohiks selliseid väljendeid tehniliste näitajate pähe pakkuda, kui keegi teine neid ei kasuta või isegi ei tohi kasutada, nagu Retina-ekraanide puhul, mida pakub ainult Apple.

Sama lugu näiteks HTC väljapakutud värske tehnoloogiaga UltraPixel - no kuidas me peaks neid tavaliste megapikslipõhiste kaameratega võrdlema?

"WiFi-valmidusega" seadmetes pole WiFit

Osad Blu-ray pleierid ja nutitelerid kannavad silti Wi-Fi Ready (WiFi-valmidusega). Mida sellest arvata? Loogiline tundub, et sellise seadme saab WiFi-võrku ühendada - aga loogika veab siin alt.

"Valmidus" tähendab nimelt, et WiFi-võrku ühendamine on võimalik tongli ehk spetsiaalse lisaseadme abil, mis tuleb seadme USB-pessa torgata. Ja see tongel pole tasuta. Halval juhul on see isegi päris kallis.

Kulukad digikaablid pole paremad

Uhke kaubamärgiga kulukad digitaalsed kaablid pole paremad kui nende odavad vennad. Digikaabel edastab lihtsalt bitte - nulle ja ühtesid -, mis tähendab, et info kas liigub või mitte. Kaabli kallidus siin ei loe.

Analoogkaablite, näiteks stereo puhul on olukord teistsugune. Siin võib tõesti rääkida kvaliteedivahedest.

Akukestvus

Aku vastupidavust reklaamitakse stiilis "kuni x tundi", aga tegelik kestvus ühe laadimiskorra kohta jääb pahatihti tublisti alla esitatud numbri. Seetõttu ärge usaldage poes esitatud arve, vaid püüdke rohkem näiteks arvustusi lugeda.