USA-s asuva Michigani ülikooli teadlased lõid selle aga üle veel kümme korda väiksema arvutiga. Nagu ülalolevalt pildilt näha, on see on nii väike, et riisitera tundub selle kõrval hiiglaslik.

Michigani leiutis pole siiski mõeldud arvuti tööd tegema, see on pigem sensor: temperatuuritundlik ja mõõtmetelt 0,04 kuupmillimeetrine.

Selle eesmärk on registreerida temperatuurimuutusi inimkeha väga pisikestes piirkondades nagu näiteks kindlas rakukogumikus. Milleks? Teadlased on nimelt ammu kahtlustanud, et kasvajad on kõrgema temperatuuriga kui terve kude, aga seda on olnud seni raske uurida.

Kui sensorist on sääraste mõõdistuste tegemisel kasu, siis saab selle abil uurida ka eri vähiravide tõhusust, lisaks otse silma sees glaukoomi olemasolu kontrollida, biokeemilisi protsesse jälgida jm.

Miks seda üldse arvutiks nimetada? Selle sees on täisfunktsionaalne ARM-i Cortex-M0+ põhine protsessor, aga süsteem ei suuda siiski andmeid pikalt salvestada – kui elektrilaeng seda käigus ei hoia. Aga samasugune on ka mainitud IBM-i arvuti.

Mida sellest uudisest kõrva taha panna? Küllap seda, et inimsilmale pea nähtamatud arvutisüsteemid on juba olemas ja nende levik aja küsimus.

Siin on ka pilt IBM-i arvutist.

IBM-i arvuti võrdluses näpuotsa ja paremal kivisoolaga (Foto: tootja)