Salajane autoriõiguste leping lekkis internetti

Ajakirjandusse on lekkinud võltsingutevastase kaubanduslepingu (Aati-Counterfeiting Trade Agreement, ACTA) internetti puudutavad peatükid.

ACTA on suurt osa maailma riikidest hõlmav kaubandusleping, mis selle eestkõnelejate sõnul aitaks ära hoida kaubitsemise võltsitud kaupade ja autoriõigustega kaitstud piraatteostega.

ACTA leping hõlmaks nii füüsilisi kaupu kui ka interneti kaudu info jagamist ja infoitehnoloogiat. ACTA läbirääkimisi on peetud saladuskatte all alates 2007. aastast.

Peatükkides seisab:

• Internetiteenuste pakkujad peavad proaktiivselt jälgima, kas kasutaja ei lae ebaseaduslikult üles autoriõigustega kaetud materjali. See tähendaks seda, et teenuseid nagu YouTube ja Flickr on võimatu pakkuda, sest neisse keskkondadesse laetakse igas sekundis üles nii tohutul hulgal materjali, mille õiguste omanike selgitamine on ilmselgelt võimatu.

• Internetiteenuse pakkujad peavad internetipiraatide ühenduse katkestama, vastasel juhul pöördutakse nende vastu. See tähendab, et kui pere teismeline poeg laeb alla mõne loo, võib see internetiühenduse ära võtta tervelt perelt ja selliseks käiguks pole vaja isegi kohtu luba.

• Kogu maailm peab omaks võtma nn notice and takedown reeglid, mis tähendab, et internetiteenuste pakkujad peavad eemaldama oma keskkonnast materjali, mis on märkuandjate sõnul autoriõigustega kaitstud. Kusjuures süüdistajad ei pea selleks näitama/omama tõendsmaterjali ega kohtuvõimude kästu.

• Kõigis lepinguga ühinenud riikides on digiõiguste haldamise (DRM) murdmine ebaseaduslik. Seda isegi juhul, kui tegu on näiteks sisu konverteerimisega puuetega inimeste jaoks ja kui mõni raamatukogu soovib näiteks arhiveerida mõnda DRM-kaitsega DVD-plaati.