Saksa inseneride leiutis: inimkäsi kui arvuti juhtkang
Seni on arendajad kasutanud virtuaalset automudelit kuvava raaliga suhtlemiseks juhtkangi (ingl joystick). Tulevikus pole neil enam seesugust abivahendit vaja — arvutile vajalike signaalide edastamiseks piisab ainuüksi käest, vahendab PhysOrg.
Taolise arengu on võimalikuks teinud multi-puutetundlik kasutajaliides, mille töötas Fraunhoferi rakendus-infotehnoloogiainstituudi FIT juures oma magistritöö jaoks välja Georg Hackenberg ja mis tõi talle ka Hugo Geigeri nimelise preemia laureaadi tiitli.
“Me kasutame kaamerat, mis värvusteabe asemel pakub piksli täpsusega teavet ühe või teise punkti kauguse kohta kaamerast. Põhimõtteliselt saavutatakse see spetsiaalse hallskaala-kujutise abil, kus halli värvuse toon tähistab objektide kaugust. Samuti edastab kaamera ruumilist infot, mida süsteem eriliste algoritmide alusel hindab,” selgitab Georg Hackenberg.
Kõige olulisem osa Hackenbergi tööst oli vastavate algoritmide väljatöötamine. Algoritmid tagavad selle, et süsteem on esmalt võimeline inimkätt ära tundma ning seejärel selle liikumisi seirama. Tulemus: 3D-kaameraga süsteem töötleb viipeid üksikute sõrmeliigutuste tasemel ja reaalajas.
Kuni praeguse ajani on võrreldavad sõrmeviipe-toega protsessid saanud hakkama vaid käeliigutuste tuvastamisega kujutise tasemel — sügavusteavet, s.t seda, kui kaugel on käsi kaamerast, ei ole need osanud lugeda. Seadmestikul tekkis raskusi arusaamisega, millise objektiga kasutaja käsi suhestub. Kas soovitakse sisse lülitada kojamehi või hoopis raadiot? Seni pole väikeste käeliigutuste, näiteks haaramisliigutuse tuvastamine reaalajas praktiliselt võimalik olnud — seda on saavutatud vaid röögatusuure arvutusvõimsusega. Uue süsteemi jaoks pole see probleem.
Viipekäsklustel on tugevat potentsiaali ka arvutimängunduse vallas. Ühe viipetuvastussüsteemi prototüüp on juba loodud. Nüüd püüavad uurijad algoritmi nõrku kohti praavitada ning viia läbi esmased rakendusuuringud. Hackenberg loodab, et süsteem saab tehnilises mõttes saritootmiskõlbulikuks aastaga.
Vahepeal loodavad teadlased süsteemi edasi arendada nii, et seda oleks võimalik siduda ka mobiilirakendustega, mis tähendab, et käeviipeid lugev tark- ja riistvara võib üsna pea kolida ka järgmise põlvkonna rüperaalide ja nutifonide sisse.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!