Muutused, mille eesmärk on kokkuhoid, lähevad pangale siiski krõbedalt kalliks maksma. ING plaanib järgmise viie aasta jooksul investeerida 800 miljonit eurot oma taristu, andmete ja muude protsesside standardiseerimiseks, et luua "üks digitaalne pangandusplatvorm."

1,1 miljardit eurot on juba koondamistasudeks kõrvale pandud. Kui sellele liita veel eelmainitud uuenduskulud, siis saab inimeste masinatega asendamise kogukulu olema peaaegu kahe miljardi euro ringis.

Ametiühingud on, nagu arvata võib, vihased ja korraldatud on ka proteste - eriti tekitab neis nördimust see, et aastal 2008 sai ING valitsuselt 10 miljardi euro suuruse abi, et majanduskriisi tingimustes vee peale jääda. Kuid QZ vahendas panga esindaja Raymond Vermeulenit, kes ütles, et kliendid eeldavad pangalt sarnast teenust nagu seda on Netflix, Facebook või Spotify ning seetõttu tuleb adapteeruda ja teha seda inimeste kadumise arvelt.

Eelmisel nädalal teatas ka saksa Commerzbank, et aastaks 2020 digitaliseerivad ja automatiseerivad nad 80% protsessidest, mis tähendab 9600 täistöökoha kadumist.

Mõned uuringud väidavad, et umbes 10% rikastes maades asuvaid töökohti ähvardab oht automatiseerimise tõttu kaduda. Mis pangandusse puutub, siis arvatakse, et eeskätt tellerid ja laenuametnikud on need, keda me tulevikus enam lihast ja luust kujul pankades ei näe.