Ehitusplatsilt kostab ekskavaatorite, betoonisegistite ja ehitustööriistade müra. Ühele majale paigaldatakse katust, teisele kaevatakse sealsamas kõrval alles vundamendiauku. Kolmandas majas kaetakse seinu kipsplaatidega. Hoolimata sellest, et töö on täies hoos, pole platsil ainsatki inimhinge. Kõiki töid vundamendi valamisest kuni vannitoaseina plaatimiseni viimase kahhelkiviga teevad robotid ning töö edenemist jälgivad droonid.

Praegu veel ei toimu ühelgi ehitusplatsil midagi sellist, kuid lähitulevikus võib pilt just niisuguseks muutuda. Tänu aina pisematele arvutitele, tehisintellekti tormilisele arengule ja kõikvõimalikele uudsetele anduritele saavad robotid lihast ja verest ehitajatelt kas terve maja püstitamise või lihtsalt tööjärje üle võtta – kui kogu hoonet robotitele ei usalda, võivad nad müüriladumise ja katusepanekuga jätkata näiteks siis, kui inimestest ehitajad on pärast tööpäeva lõppu koju läinud.

Robotid on enda võimekust ehitusvallas juba tõestanud. Näiteks Šveitsis ehitasid need valmis DFABi hoone, mis avas uksed 2019. aasta veebruaris. Robotite abil on aga plaanis ehitada ka näiteks Lõuna-Korea pealinna Souli robotimuuseum, mis peaks valmima 2022. aastal. Roboteid tasub ehitajatena kasutada kahel põhjusel: esiteks on nendega ehitamine lihtsam, teiseks aga hakkavad töömahud ülemaailmses kontekstis lähitulevikus kasvama, sest planeedi rahvaarv kasvab (tõsi, kasv on aeglustumas). Rahvaarvu suurenemine tähendab, et ÜRO hinnangu kohaselt vajab 2030. aastaks uut elamispinda umbes kolm miljardit inimest ehk 35% maailma elanikkonnast.

Robotibrigaad aga ei vehi ainult labidate ja kelludega, vaid on võimeline tegema ka peenemaid töid. Robotid suudavad arhitektidelt ja projektijuhtidelt üle võtta ka joonestustööd, mis tähendab, et õigupoolest saavad need kogu ehituse algusest lõpuni oma jõududega korraldada, sealjuures, nagu juba mainitud, droonide abil ka järelevalvet teha.

Mõnel pool maailmas on juba robotite püstitatud majad olemas. Loe lähemalt jaanuarikuu Imelisest Teadusest!