Ridley Scotti vändatud linalood kipuvad rahalises mõttes pigem läbi kukkuma, kuid see ei kõiguta tema erialast tuntust ja filmistuudiote valmidust mehe kätte suuri projekte usaldada.

"Robin Hoodile" Russell Crowe'iga nimiosas järgneb kaheosaline "Alieni" eellugu, mis märgib esimest korda, kui sarjas osalenud režissöör pöördub selle juurde tagasi. Ridley Scott väntaski kultusliku esimese osa, mis avas talle ukse Hollywoodi.

Aprilli lõpus selgus, et "Alieni" eellugu koosneb mitte ühest, vaid kahest filmist ja need valmivad 3D-s. Scott selgitas hiljuti Ain't It Cool Newsi saidile antud lühiintervjuus otsuse tagamaid.

72aastane vanameister tõi 3D-sse kolimise kaitseks viis argumenti.

Esiteks soodustab seda ta harjumus võtteplatsil ise kaamerat käsitseda, mida ta tegi täisulatuses muide ka "Alieni" valmistades. "Kuna ma olen operaator, mõtlen ma objektiividele. Sellisel juhul on 3D-sse kolimine ausalt öeldes tühiasi," selgitab ta.

Teiseks ei usu ta, et 3D kasutamine aeglustaks filmimisprotsessi. "See ei aeglustanud Michael Bayd, ta on kiire nagu välk. Ainus vahe on see, et ma lisan ühe mõõtme."

Kolmandaks ei karda ta toimetamistöö raskenemist. "Kui filmi planeerin, mõtlen ma nagunii 3D-s. Stseen on alati kolmemõõtmeliselt läbi mõeldud."

Neljandaks, ta ei karda ka 3D-filmide ja tumedale õõvastavale õhustikule toetuva "Alieni" vastuolu. (Ruumilised filmid on nimelt tavaliselt üsna eredalt valgustatud, kuna valgust kasutatakse sügavusmõõtme rõhutamiseks 3D-s palju rohkem kui 2D-s.) Scotti lahendus on kasutada kiiremat filmi: 500 ASA asemel 800 ASA.

Viiendaks-viimaseks, 2D ja 3D polegi nii erinevad kui paljud räägivad. "Need on kohutavalt sarnased." Vingumise põhjus peitub pigem lisarahas, mida 3D-filmide piletite eest maksma peab.