Online-videote autoriõiguste haldamine tugineb enamasti kümme aastat tagasi vastu võetud USA Digitaalse aastatuhande autorikaitse seadusel (Digital Millennium Copyright Act ehk DMCA), mis võrdsustab videokeskkonnad internetiteenuste pakkujatega. Nimetatud seaduse alusel ei ründa autorikaitse ettevõtteid, kes vastavad nende nõudmistele kõrvaldada koheselt oma keskkonnast iga autoriõigustega kaitstud teos, kirjutab NewTeeVee.

Samuti paistab, et muuutuste vastu pole kellelgi suurt huvi. Viacom on kaevanud miljardi dollarilise kahjunõudega kohtusse YouTube'i, väites, et YouTube peaks oma keskkonnas leviva sisu suhtes käituma palju vastutustundlikumalt kui kehtiv seadus nõuab. Kohtuasi pendeldab erinevate kohtuastmete vahet ja lõpliku otsust pole niipea oodata.

Sama ajal aga kasvab kordades kiirus, millega internetikasutajad omavahel sisu jagavad ja keskkondades, mida tuntakse nime all „reaalaja internet", on autoriõiguste efektiivne tagaajamine sisuliselt võimatu.

Kui inimene postitab Facebook'i või Twitterisse mõne videolingi, näevad tema sõbrad seda momentaanselt. Videod koguvad nimetatud keskkonna ja teenuse vahendusel miljonite kaupa vaatajaid kiiremini kui eales varem, teab rääkida videokeskkonna Ustream tegevjuht John Ham. Facebook ja Twitter kasvavad meeletu kiirusega ja kui taolistele keskkondadele lisandub kasutajate poolt loodud sisu reaalajas värskendamine, leiavad inimesed selle üles veelgi kiiremini.

Autrokaitsjate jaoks tähendavad sellised arengud DMCA seaduse alusel pidevat jälitamist olukorras, kus reaalaja-internet liigub edasi kiirenevas tempos.

Eriti puudutavad sellised arengud keskkondi nagu Ustream ja Justin.tv. Viimane on sattunud spordiliigade tule alla, sest keskkonnas levivad videokaameraga telerist filmitud liigamängude salvestised. Justin.tv väidab ise, et ta kõrvaldab nõudmisel kõik probleemsed videod, kuid kui moderaatorid selleni jõuavad, pole enam aktuaalne ka kõrvaldatav sisu.

Kasutaja poolelt vaadates tähendab reaalaja internet, et me ei suuda enam kõigega kursis olla. Ettevõte Ffvd teenus Twitmatic lisas oma videosoovitusteenusele hiljuti võimaluse otsida reaalajas Twitteris jagatud videoid. See tähendab, et inimestel on võimalik otsida konkreetse teemaga seotuid videoid, mida Twitteri kasutajad üksteisega jagavad. Ffvd tegevjuht Patric Koppula väitel, pole ta oma teenusega kunagi komistanud mõne „surnud" videolingi otsa, mis tähendab videoid, mis on autoriõiguse omaniku nõudel käibelt kõrvaldataud. Kui video maha võetakse, siis pole see ka enam oluline.

Maailma riikide juhtidel on täna tähtsamatki teha, kui mõelda autorikaitseõiguse muutmise peale. Ettvõtluses kasvatavad oma tulu aga autorikaitse monitooringuettevõtted nagu Vobile ja Attributor, kes salvestavad telesaateid eesmärgiga, et saaks nende koopiad reaalajas võrgust kinni püüda. Need teenused on põhjuseks, miks näiteks YouTube'ist ei leia Pekingi olümpiamängude piraatülekandeid. Kik on ametlik.

Samuti tegelevad nad oma teenuse täiustamisega, nii et ebaseaduslikult levivaid klippe saaks marketingi ja kasumi teenimise eesmärgil ära kasutada. Selliste jälitusprogrammide kasutajate arv kasvab, kuid probleemiks on kunagiste vaenlaste lepitamine. Läheb veel tükk aega, kui spordiliigad hakkavad Justin.tv sugustes keskkondades nägema oma äri edendamise võimalusi.

Möödunud aastal, mil senaator John McCain püüdis presidenditooli, sattus temagi konfliktide pöörisesse. Fox News ja CBS ärritusid, kui McCain kasutas oma reklaamikampaanias väljavõtteid nende saadetest. Telekanalid nägid neis autroiõiguste rikkumist ja keelasid nende levitamise YouTube'is. McCain ähvardas nende käitumisele täie rangusega reageerida, kuid tänaseks on tüli vaibunud.