Kahe aastaga on müügikohtadesse jõudnud aga isegi 2,5 miljonit eksemplari, hind endiselt tühine 30 naela (~36 eurot).

Pisiarvuti loomist motiveeris teadlaste mure, et üha vähem osa üliõpilasi valib erialaks informaatika ja ka nende vastavate oskuste tase liigub "allamäge".

Raspberry Pi tulevasele edule viitas siiski juba eelnevalt veebi laaditud video. See kogus YouTube'is kärmelt 600 000 vaatamist ja juba esimese ööpäeva jooksul ületati 100 000 müüdud eksemplari piir.

Esimene partii telliti Hiinast, pärast seda on tootmine usaldatud kahele kodumaisele (Ühendkuningriigi) firmale, mis maksavad litsentsitasu.

Raspberry Pi on mõeldud abiliseks kasutajale, kes tahab arvuteid lähemalt tundma õppida ja ise uusi elektroonikaseadmeid kokku panna.

See on vastava eesmärgi täitmiseks sobivalt pisike (umbes krediitkaardi mõõtmetega), ühes tükis ja programmeeritav.

Kes aga tahab koju lihtsalt pisiarvutit, ühendagu Raspberry teleriga – ja süsteem ongi kasutamiseks valmis.

Sellel on USB-pesad klaviatuuri ja arvutihiire lisamiseks, Etherneti port internetiühenduse loomiseks, mälukaardipesa ja televiisoriport.

Opsüsteem on Linux, huvilised on paigaldanud sellele mitmeid eri distrosid ja ka muid opsüsteeme nagu FreeBSD ja RISC OS.

Suurimaks välisturuks on osutunud USA, mille asukad on omandanud 30% seni müüdud eksemplaridest.

Autorid usuvad, et umbes 400 000 pisiarvutit on laste kasutuses; ülejäänud kuuluvad aga arvutientusiastidele nagu toodet luues ette nähtudki.