Puhka rahus: kino nagu seda teadsime on surnud
Asi pole selles, et valmistajad tahavad kangesti moodsa ajaga kaasas käia, vaid peaaegu keegi ei osta ega telli neid enam, kirjutab Creative COW Magazine.
ARRI on tootnud filmikaameraid alates 2009. aastast ainult tellimustööna. Kaamerate osakonna asepresident Bill Russell: "Nõudlus globaalsel tasandil on kadunud. On veel turgusid, mitte küll USAs, kus neid ikka müüakse, aga nende arv on palju väiksem kui enne. Ka laenutajate seas tunneb filmikaamerate vastu huvi ilmselt ainult 30-40% kliente."
Aatoni asutaja Jean-Pierre Beauviala: "Peaaegu keegi ei osta enam uusi filmikaameraid. Miks osta uus, kui maailm on kasutatud eksemplare täis? Me ei peaks filmiäris vastu, kui me ei disainiks digikaamerat."
Ta usub, et stereoskoopilise 3D kasutus kiirendas filmi kadumist: "Kahe filmikaamera sünkroniseerimine oleks õudukas."
Filmikaamerate täielik kadumine on siiski pigem aastate küsimus. Russell: "Ajapikku need kaovad. Kahe-kolme aasta pärast võib turg olla 85 protsenti digitaalne ja 15 filmipõhine. Aga täieliku kadumise aeg? Keegi ei tea."
Siin on suur tähtsus ka suurtel filmirullide tootjatel (Kodak ja Fuji). Kuniks need leiavad, et sellega saab teenida, on film turul.
Sellest, kuidas digi tapab filmi, räägitakse tegelikult juba 1990ndate algusest. Digilahendused saabusid arvutipõhiste montaažisüsteemidega ja jutud filmi surmast algasid kohe.
"Esimene kord, kui filmi kadumisest kuulsin, oli 1972. aastal telejaamas tänu videolindile. Öeldi, et andke sellele aasta või kaks," meenutab Rahvusvahelise Filmioperaatorite Gildi president Steven Poster.
Videolindid omandasid telejaamades tõesti keskse koha, aga filmikaamera surmahoobiks võib pidada digitehnoloogia levikut USA kinodes.
Murdepunkt oli virtuaalse prindi tasu, mis võimaldab NATO (USA Riiklikul Kinoomanike Ühendusel) liikmetel digikinole kolimise tasu tagasi saada. Stuudiod omakorda hoiavad kokku miljard dollarit aastas printide tegemiselt ja laialivedamiselt.
2013. aastaks on ilmselt kõik USA kinoekraanid digitaalsed, usub NATO esindaja Patrick Corcoran. "Stuudiotel pole siis rahaliselt enam mõtet füüsilise printe luua ja levitada. Digikinole lülitumine muutub eluliselt tähtsaks."