Protsessorite areng jääb 75 aasta pärast seisma

Bostoni ülikooli füüsikateadlased Lev Levitin ja Tommaso Toffoli tõestasid, et nii nagu füüsilises maailmas pole suuremat kiirust valguskiirusest, tuleb ka protsessorite arengule sein ette.

Kiibitootja Inteli kaasasutaja Gordon Moore kuulutas nelikümmend aastat tagasi, et protsessorite võimsus kahekordistub koos transistorite väiksemaks muutumisega iga kahe aasta tagant. Seda seaduspära tuntakse Moore'i seadusena ja seni on see arvutite arenguloos paika pidanud, vahendab Livescience.

Tänapäeva võimsaim protsessor ületab oma kümne aasta taguse eellase võimsuse näiteks 30 korda.

Levitini ja Toffoli järeldavad Moore'i seadust aluseks võttes, et  75 - 80 aasta pärast saabub protsessorite arengus aga piir, millest protsessorid füüsikaseaduste tõttu enam kiiremaks muutuda ei saa.

Varastel kaheksakümnendatel õnnestus Levitinil tuletada, milline on kvantarvuti kõige algelisem kvant-elementaarne tehe. Möödunud nädala lõpus ajakirjas Physical Review Letters avaldatud teadustöös avaldasid Levitin ja Toffoli valemi, mille abil on võimalik välja arvutada nimetatud kvant-elementaarse tehte toimumise suurim kiirus.

Valemi abil näitasid teadlased, et iga energiaühiku kohta pritsib täiuslik kvantarvuti ühes sekundis välja kümme kvadriljonit (miljon miljardit) tehet rohkem kui tänased võimsaimad protsessorid.

Teadlased osutasid tõsiasjale, et mida lähemale me arvutusvõimsuse lõpp-piirile jõuame, seda kauem võtab aega Moore'i seaduses kuulutatud samm.

Kvantarvutid, erinevalt tänastest elektrilistest masinatest, ei oska hallata "müra" ehk väike jõnks traatides või temperatuurimuutus põrmustab kogu tehteprotsessi. Sellistest probleemidest vabanemiseks on vaja jõuda murranguliste teaduslike avastusteni.