Prantsusmaa kultuuriministeerium tunnistas klaviatuuriprobleemi esimest korda 2015. aastal, juba järgmisel aastal avaldati raport, milles jõuti järeldusele, et vana tüüpi AZERTY-klaviatuur ei ole prantsuse keele vajadustele vastav.

Näiteks oli sellel komplitseeritud rõhumärkide lisamine ning nii võiski juhtuda, et veebisuhtluses läks sõnadel mõte kaduma. Mõned tihedamad veebikasutajad arvasid kultuuriministeeriumi esindaja sõnul klaviatuurisüsteemi tõttu lausa, et rõhumärkidega sõnu prantsuse keeles suure tähega ei kirjutatagi, kuna veebis oli nende selliselt kirjutamine keeruliseks tehtud ning keegi seda ei teinud.

Uus klaviatuurisüsteem keskendubki rohkem prantsuse keele eripäradele, näiteks on esindatud erinevad rõhumärgid, lihtsustatud on rõhumärgiga tähtede suurtäheks muutmine ning klaviatuurile on esmaseks määratud Prantsusmaal kasutatavad jutumärgid - << >>. Ametnikud loodavad, et just need on peamised muutused, mis inimeste õigekirjaharjumusi parandavad.

Kuid see pole kõik. Peale selle on klaviatuurile toodud tähed, mis varasemalt üldse sealt puudusid ning kasutajad pidid nende saamiseks kasutama ALT-koode, sellised tähed on näiteks "œ" ja "ç". Veel enam, mõned muutused on kaasa toonud ka aeg, näiteks on nüüd lihtsam sisse trükkida @-märki ning euro sümbolit, kuna nende populaarsus ja vajadus on ajas üha kasvanud.

Uue klaviatuurisüsteemi välja arendamiseks kutsus Prantsusmaa standardiühing AFNOR ellu rahvusvahelistest ekspertidest koosneva töörühma, kes lõid algoritmi, mis koondas eri allikatest pärinevat infot ning tuvastas, milliseid klahve ja kus inimestel oleks vaja. Näiteks uuriti üle 900 kasutaja trükkimisinfot ning tähtede esinemissagedust ajaleheartiklite, prantsuse Wikipedia ja juriidiliste dokumentide põhjal.

Uus sõrmistik ei saa olema kohustuslik, vaid pigem rangelt soovituslik. Küll aga peavad tulevikus olema uue standardi kohased kõik riigiasutuste poolt ostetavad klaviatuurid.