PINGERIDA | Suur Vend ja meie: vaata, millistes maailma linnades inimesi enim jälgitakse

 (4)
PINGERIDA | Suur Vend ja meie: vaata, millistes maailma linnades inimesi enim jälgitakse
Illustratiivne pilt (Foto: Pixabay / Pexels)

Millistes linnades on (avalikus kohas) kõige rohkem kaameraid, millega tavainimesi pidevalt jälgitakse? Eks ikka Hiina omades.

Jälgimisühiskond pole mingi tulevikuteema, pidev "seiramine" on rahvarohkemates paikades juba täitsa tavaline.

Uuringusait Comparitech kogus vastavaid andmeid 150 maailma linna kohta ja leidis, et enamik "kaamerasõbralikest" linnadest asub Hiinas.

Maailmas on kasutusel juba 770 miljonit avalikuks nuhkimiseks mõeldud kaamerat, neist vähemalt seni suurem osa (54%) Hiinas.

Pingereas, mille aluseks jälgimiskaamerate arv tuhande elaniku kohta, on esi-kahekümnes ainult kaks linna, mis asuvad väljaspool Hiinat: London (Ühendkuningriik) kolmandal ja Hyberabad (India) 16. kohal.

Valvatuimate linnade esi-viiekümnes on selliseid üldse kokku 15... või 16, kui Hongkong sekka arvata. Näiteks:

  • Moskva (Venemaa) 29. kohal – 15,39 kaamerat 1000 elaniku kohta
  • Singapur 32. kohal
  • Sydney (Austraalia) 36. kohal
  • Peterburi (Venemaa) 37. kohal – 10,07 kaamerat 1000 elaniku kohta
  • Istanbul (Türgi) 42. kohal
  • Los Angeles (USA) 46. kohal – 5,65 kaamerat 1000 elaniku kohta
  • Bangkok (Tai) 48. kohal
  • Berliin (Saksamaa) 50. kohal – 4,9 kaamerat 1000 elaniku kohta
Seotud lood:

Esikohta hoidva Taiyuani linnaga võrreldes, kus leidub tuhande elaniku kohta 119,57 jälgimiskaamerat, on enamik linnu siiski suhteliselt hõreda jälgimisühiskonna näited. Isegi Berliin pääses 4,9 kaameraga tuhande inimese kohta veel TOP50-sse.

Miks Taiyuan esikohal on? Ametlikku vastust sellele muidugi pole, aga see on Hiinas üks peamisi tööstuse ja tootmisega seotud piirkondi. Seal on palju maavarasid ja seda läbivad transporditeed.

Võimulolijad õigustavad jälgimiskaameraid üldiselt võitlusega kuritegevuse vastu, aga vähemalt Comparitechi uuring leiab väga vähe korrelatsiooni kaamerate hulga ja kuritegevuse vähenemise või elanike turvatunde suurenemise vahel.

Koroonapandeemia ja sellest johtuvate piirangute tagatuules on jälgimisühiskonna sisseseadmine valitsustele kõikjal üle maailma muidugi üha peibutavam. Samas on piiri "kõigile kasuliku" ja liigse privaatsuse rikkumise vahel kerge ületada.

Kokkuvõtteks: mida rohkem privaatsust ja vähem riigipoolset jälgimist soovid, seda väiksemat asulat tasub elamiseks eelistada – ja seda muidugi väljaspool Hiinat. Pluss muidugi igasugune digiseadmetest ja -lahendustest hoidumine.