Kokku 12 inimesest ja neljast eriettevalmistusega maasturist koosnev seltskond on seadnud eesmärgiks jõuda polaarjoone taha Taimõri poolsaarel asuva Norilski tööstus- ja kaevanduslinna, Jamali poolsaarele Põhja-Jäämeres ning Vorkuta kaevanduslinna. GPS-iga Optio WG-2 kaamera aitab kogu seiklust jäädvustada, vahendab blog.photopoint.ee.

Tegemist on igati karmi kliimaga piirkonnaga, kuhu ka tänapäeval on keeruline pääseda ning kus on veelgi raskem elada. Nõukogude ajal küüditati neisse piirkondadesse sadu tuhandeid inimesi, teiste seas ka tuhandeid eestlasi. Kuni 15000 kilomeetrit pikal sõidul ootavad ekspeditsioonilisi ees ülirasked ilmastikuolud, ligi kuuekümnekraadine pakane, rindapistmine jääkarude ning kohaliku bürokraatiaga, lõputud lumeväljad, sadade kilomeetrite pikkused jääteed ning tehnikale ja inimestele keerulised tingimused igal läbitud kilomeetril.

Esimeste eestlastena on ekspeditsioonil osalejatel plaan läbida see teekond autodega, ilma vahepeal vee- või õhutransporti kasutamata.  Norilski pääseb kevadest sügiseni vaid laeva või lennukiga. Kuid üksikutel talvedel rajatakse üürikeseks perioodiks läbi polaartundra ning üle jõgede jääteed, mida mööda loodab ka eestlastest ekspeditsioonigrupp Norilskini läbi murda. Vorkutasse ning Jamali poolsaarele pääseb valdavalt piki maismaateid, millest küll arvestatav osa on vaid talvisel ajal eksisteerivad taliteed.