Esimene patent puudutab sensorit, mille saaks ehitada nii kella kui ka kellarihma sisse ning mis kasutaks infrapunatehnoloogiat, et tuvastada näiteks naha järgi, kelle käel kell on. Sisuliselt on tegemist justkui sõrmejäljelugeriga, mis kogub infot hoopis randmelt.

Tänapäeva biomeetriliste logimislahenduste maailmas oleks tegu tervitatava uuendusega, eriti arvestades, et valdaval osal nutikelladel pole mingisuguseid biomeetrilise tuvastuse lahendusi ning enamjaolt on vaja leppida lihtsalt pisikesel ekraanil parooli sisse toksimisega, mis on ebamugav, aeglane ning ebaturvaline.

Lisaks sellele sai Apple patendi isereguleeruvale rihmale, mis on võimeline automaatselt tuvastama, kui kellarihm on randmel näiteks sporti tehes liialt lõdvaks muutumas ning pingutaks seda iseseisvalt. Rihm alluks loomulikult jätkuvalt ka kasutaja käskudele ning suure tõenäosusega saaks seda pingutada ka näiteks äpi vahendusel.

Kolmas patent puudutab aga märguandetulukesi, mis sarnanevad telefonides kasutatavale. Kasutaja saaks seada erinevad tähised, mida mingi värv tähistab ning nii saaks tulukestega rihm kasutajale lihtsalt peale vaatamise abiga infot edastada.

Kuna tegemist on esialgu kõigest patentidega, siis võib lahenduste kellale jõudmine võtta üksjagu aega ning välistatud ei ole ka see, et need kunagi sinna ei jõuagi. Samas on tervitatav, et mõni nutikellatootja tegeleb ka kella ühe kõige vähem arendatud osa - rihmaga.