2. detsembril möödunud aastal tapsid terroristid Syed Farook ja ta naine Tashfeen Malik Californias San Bernardinos 14 inimest. Politseinikud lasksid mõlemad mõrtsukad peale tagaajamist maha.
Farook ja Malik olid oma mobiiltelefonid purustanud ja sülearvutist kõvaketta välja võtnud. Ainus töötav elektrooniline seade, mis leiti, oli Farooki töötelefon – iPhone 5c. FBI tahtis teada saada, mida telefon sisaldab, kuna seal võiks ju teoreetiliselt olla juhtlõngu võimalike kaasosaliste, ässitajate või muudmoodi veresaunaga seotute kohta.
Häkkimatu ka endale
Apple ajas sõrad vastu. Ettevõte on viimasel paaril aastal end esitlenud inimeste privaatsuse eest hoolijana. Kui varasemad opsüsteemid olid sellised, mida koostöös politseiga – ja alati Apple´i enda peakorteris - veel vajadusel häkkida sai, siis septembris 2014 välja tulnud operatsioonisüsteem iOS 8 tehti nii turvaliseks, et ka Apple ise ei suuda enam kasutajate telefone lahti muukida. Juba siis leidis FBI, et see pole sugugi hea mõte. Paar nädalat peale iOS 8 väljatulekut pidas FBI direktor James Comey üsna nördinud kõne, milles ütles, et mittehäkitava opsüsteemiga teeb Apple „pahadele“ teene.
Nüüd soovis FBI, et Apple looks ise tarkvara, millega Farooki telefoni sisule ligi pääseda. Apple polnud nõus, kuna leidis, et tegemist saab olema ohtliku pretsedendiga – alguses tahetakse ühte telefoni sisse saada, siis juba järgmisse ja nii edasi - ning suures plaanis tähendab see, et seni üliturvaliseks peetud operatsioonisüsteemile on loodud tagauks. Ja seda võib kuritarvitada teab kes. Apple´i suurest trumbist, privaatsusesloganist ei jää enam midagi järele.
Asi läks kohtusse ja eelmisel nädalal saavutas FBI USA föderaalkohtu esimeses astmes võidu. Otsuse järgi peab Apple ligipääsuvahendi Farooki telefonile välja töötama. Ehkki konkreetsele telefonile ligipääs on loogiliselt võttes põhjendatud, on otsus siiski digimaailma tagajalgadele ajanud, kuna seda tõlgendatakse USA võimude sõjaga krüpteeringu vastu.
Kell kukub homme
Süüdistused lendavad: firmajuht Tim Cook on öelnud, et kui valitsus saab oma tahtmise, teeb see kõik Apple´i telefonid vähem turvaliseks, James Comey süüdistab Apple´it vastu selles, et nood hoolivad rohkem oma mainest kui klientidest.
Apple`il on kohtu nõudele aega reageerida homse ehk reedeni.
Apple´ile on toetust avaldanud Mark Zuckerberg ja Bill Gates. (Täpsustatud 26.02: Gatesi seisukohaga oli paras segadus, alguses saadi temast intervjuus aru nii, et ta on justkui FBI poolt, mispeale Gates teatas, et teda on valesti tõlgendatud. Gates ütles lõpuks, et "mõlemal poolel on head argumendid" ning ta ei toeta "täielikult" kumbagi poolt).
Barcelonas toimuval World Mobile Congressil teatas ka Euroopa Komisjoni digitaalküsimuste juht Andrus Ansip, et ta on tagauste loomisele vastu.
Ka USA elanike seas lähevad arvamused ses osas, mida Apple tegema peaks, peaaegu võrdselt lahku.
Kaks USA kongresmeni näevad pikema perspektiivi lahendust erikomisjoni loomises. Cnet.com kirjutas täna, et Michael McCaul ja Mark Warner plaanivad järgmisel nädalal esitada selle asutamist puudutava eelnõu. Erikomisjon aitaks FBI agente krüpteeritud seadmeid kasutavate terroristide püüdmisel ilma, et laia avalikkuse telefonid kuidagi ohustatud oleks.
Ju tähendab see praktikas, et komisjoni otsustada oleks, keda häkkida ja keda mitte.
Allikad: cnet.com, epl.ee, guardian.co.uk
