Õhupalliga lendavad raadiosondid peavad praegu ära tegema ka lennukite töö
Keskkonnaagentuuri Tallinn-Harku aeroloogiajaam peab eriolukorras tavapärasest sagedamini saatma taevasse “ilmaõhupalle” ehk õhupalliga kõrgustesse meteoroloogilisi andmeid koguma lendavaid raadiosonde. Juba mõni nädal saadab sonde taeva poole automaatsondeerimisjaam, seega saavad meteoroloogid keskenduda andmete analüüsimisele.
Riigi Ilmateenistus tähistas möödunud aastal oma sajandat juubeliaastat. Raadiosondeerimist on Eestis aga tehtud alates 1953. aastast. Tavapäraselt tehakse raadiosondi vaatlusi kord ööpäevas, öösel kell 23:30 UTC (koordineeritud maailmaaeg) järgi. Sond kerkib kuni 30 km kõrgusele ja võib lennata mitusada kilomeetrit ilmajaamast eemale.
Mitukümmend aastat on Harku jaamast raadiosonde teele saadetud inimese abiga: vaatleja kalibreeris sondi ja täitis õhupalli, läks välja, sidus sondi õhupalli külge ja saatis taeva poole teele. Protsess võttis aega kuni kaks tundi.
Viimast korda saadeti raadiosond traditsiooniliselt üles tänavu 6. märtsil, sealt edasi võttis automaatsondeerimisjaam töö üle: see võtab kapslist sondi, täidab õhupalli vesinikuga ja saadab sondi välja. Masinal kulub selleks pool tundi.
Täisautomaatne protsess võimaldab varasemast mitu korda tihedamat andmesidet: kui vana sond saatis andmeid iga 30 sekundi tagant, siis uus iga 2 sekundi tagant. Kui vana sond lõpetas andmete saatmise hetkel mil õhupall purunes, siis uus saadab andmeid ka langedes.
Raadiosond edastab andmeid õhutemperatuuri muutuste kohta erinevates õhukihtides, kuidas muutub õhuniiskus ja milline on tuule suund ja kiirus jm. Tihedam andmeside võimaldab koostada täpsemaid ilmaprognoose.
Lisaks maapealsetele seirevõrkudele annavad ilmamudelile oma sisendi regulaarlende teostavad õhusõidukid, paraku on eriolukorras liinilennud peatatud ning aeroloogiajaamal tuleb senisest rohkem raadiosonde õhukihte uurima saata. Automaatsondeerimisjaam teeb selle töö oluliselt lihtsamaks.
Eriolukord suurendab vajadust koguda täiendavaid ilmaandmeid
Regulaarsete liinilendude peatamine lõpetas lennukitelt saadavate meteoroloogiliste andmete kogumise. Tühimikku aitavadki täita tihedamalt õhku lennutatavad raadiosondid. Esimene lisasond saadeti teele 2. aprillil.
2008. aastal, mil Islandil purskama hakanud vulkaan peatas mõneks ajaks liinilennud ja ühtlasi neilt andmete saamise, tuli meteoroloogidel kiiresti reageerida ning rohkem “ilmaõhupallidele” loota. Toona tuli lisauuringuid teha nädal aega järjest iga päev.
Praegune kriis on pikemaajalisem ja laiaulatuslikum kui eales varem: esialgu planeeritakse lisavaatlusi teha ülepäeviti, aga vajadusel saab lisa-raadiosonde teele saata ka iga päev.
Keskkonnaagentuur teeb koostöös teiste riikide ilmateenistustega ilmaprognoose ja edastab inimeste tervise ja vara kaitseks hoiatusi ohtlike ilmanähtuste kohta, kui mõõte-ja andmevahetusseadmetega lennukid õhku ei tõuse, peavad nende rolli üle võtma maapealsed teenistused oma lahendustega.
Paras aeg oma ilmahuvi rahuldada
2. aprillil Harku aeroloogiajaamast õhku tõusnud raadiosond andis hulga teavet ka läheneva tormi kohta.
Kel on sügavam huvi ilmanähtuste ja -prognooside kohta, leiab põhjalikku lugemist värskelt ilmunud Meteoroloogia aastaraamatust, mis on kaardiloona internetis. Meteoroloogia ajaloo kohta leiab lugemist raamatust “100 aastat Eesti ilma(teenistust)” – ka see väljaanne on elektroonilises vormis.
Varasemalt oleme soovitanud Facebookis liituda ilmahuviliste grupiga ning jälgida hobisünoptik Kairo Kiitsaku lehte ja loomulikult tuleks silm peal hoida Riigi Ilmateenistuse ühismeedialehel.
Kes mõne raadiosondi õhupallinartsu küljes leidma juhtub, võiks sellel patareid seest välja võtta ja jätta vidina kauniks mälestuseks või viia elektroonikajäätmete kogumispunkti. Ühtlasi võib leiust teavitada Riigi Ilmateenistust.
