Austraalia päevaleht The Sydney Morning Herald kirjutas: 300 000 tasuta iPhone'i ja Androidi rakenduse test tegi kindlaks, et paljud neist edastavad "kolmandatele osapooltele" kasutajast tundlikke andmeid.

Testi viis läbi telefoniturvalisusega tegelev USA firma Lookout. Selgus, et kasutaja loata laia maailma rändavate andmete seas on kontaktid, pildid, tekstisõnumid, internetiotsingute ja -surfamise ajalood. Infot kasutavad reklaamiostjad ja firmad, mis püüavad luua tõhusamaid reklaame igasugustele sihtgruppidele.

Nagu see poleks juba piisavalt ebameeldiv, kujutasid osad rakendused häkkerite sihtmärke ja neid on kasutatud identiteedivarguseks.

Neljandik iPhone'i programme ja umbes pooled Androidi omad osutusid mingil viisil spioonideks.

Osa koodist on kolmandate osapoolte loodud ja konkreetse tarkvara autorite poolt juurde lisatud, tavaliselt kindla eesmärgiga nagu võimalus rakenduse poolt reklaame jooksutada.

Lookout hoiatas, et osa koodist sunnib rakendusi kasutajate kohta isegi rohkem infot koguma kui põhirakenduse loojad taipavad. Nutifonid ei hoiata kasutajat kõige kohta, mida jooksvad rakendused koguvad. Androidi leeri hoiatused on reeglina tugevamad, kuid paljud ei võta vaevaks neid tutvustavat teksti lugeda.

IBRS'i (Intelligent Business Research Services) analüütik Joe Sweeney kommenteeris, et taibutelefonid vajavad tulemüüri tüüpi tarkvara. Nt Apple ei pakugi sellist.

Choice'i esindaja Christopher Zinn, et lihtsalt see oht ära mainida pole tootjate poolt piisav. "Kui paljud meist tegelikult loevad lepinguid ja peenikest kirja, mis nendega tulevad? Me teame, et inimesed ei loe neid. Te vajutate lihtsalt OK. Teame, et need on eriti Apple'i lepingutes nii pikad, et keegi ei loe neid; nende mõistmiseks vajate ilmselt juuraharidust.

Aga selline asi ei peaks peenes kirjas olema, vaid juhtuma kasutaja nõusolekul ja suures kirjas."