Guardian avaldas neljapäeval salajastele dokumentidele viidates, et USA presideni George W Bushi ajal püsti pandud pealtkuulamisprogramm Stellar Wind (ee Tähetuul) töötas ka Obama ajal ja suleti ebaotstarbekuse tõttu alles 2011.

Tähetuule sisuks oli koguda internetis toimuva suhtluse metaandmestikku (kes kus kellega kui palju suhtles), kusjuures üks suhtluse osapooltest pidi olema väljaspool USA-d või teadaolevalt mitte-ameeriklane.

Erinevalt juuni alguses paljastatud PRISM programmist, mille kaudu NSA väitis saavat andmeid otse internetihiiglaste (Google, Microsoft, Apple, Skype, Yahoo jne) serveritest, töötas Tähetuul interneti teenusepakkujate võrkudes.

Kuus aastat tagasi vaigistatud leke osutus õigeks

USA ühe suurima telekomi AT&T endisel tehnikul Mark Kleinil oli nende värskete uudiste järel põhjust end võidukana tunda. Nimelt astus Klein 2006. aastal esmalt anonüümse allikana ja siis avaliku vilepuhujana üles, väites, et AT&T saadab internetiandmed NSA-le.

Mark Kleini pildistatud salaruum 641A AT&T keskjaamas
Kleini tööks oli ühendada internetikaablid "jagamisruumi", mis oli ühes AT&T San Fransisco hoones olev salajane ruum. Sellele ruumile oli ligipääs vaid riigisaladuse loaga NSA töötajatel. Klein sai kolleegilt teada, et sarnased ruumid olid ka teistes AT&T keskustes Seattle's, San Joses, Los Angeles'es ja San Diegos. Nendest salajastest ruumidest käis läbi kogu AT&T ja ka teiste interneti teenusepakkujate transiitliiklus, mida NSA ilmselt kopeeris, salvestas ja analüüsis.

Telekomifirmad said immuniteedi

Kleini dokumentidega tõestatud paljastus oli aluseks internetikasutajate õiguste eest seisva Electronic Frontier Foundationi (EFF) kohtuasjale AT&T vastu. Asi kippus valitsuse jaoks hapuks, mistõttu võeti USA Kongressis mõne aja pärast vastu seadusandlus, mis andis AT&T-le ja teistele sarnastele ettevõtetele immuniteedi, nii et neid ei saanud inimeste privaatsete andmete jagamise eest kohtusse kaevata.

EFF kaebas seejärel kohtusse USA valitsuse, kuid selle menetlus venib senini San Fransisco kohtus.

Mark Klein
Andmete kokkukühveldamine käib edasi

Valitsus lõpetas Tähetuule programmi 2011. aastal ressurside tõttu ja operatiivpõhjustel, teatas Obama valitsuse esindaja eile Guardianile. Kuid NSA andmetekogumine käib ikka edasi.

Edward Snowdeni lekitatud dokumentide järgi teatas NSA allüksus SSO (Special Source Operations) mullu 26. detsembril, et neil on nüüd võime koguda palju rohkem internetiandmestikku kui kunagi varem.

Dokumendi järgi suudab NSA nüüd oma hoidlatesse suunata üle poole andmetest, mis nendeni üldse erinevates kogumispunktides jõuab (see sisaldab ilmselt neidsamu Kleini kirjeldatud salaruume AT&T keskjaamades).

Detsembris kirjeldatud kogumisprogrammi koodnimi on EvilOlive (ee kuri oliiv) ja see salvestas internetiliiklust, mille üks osapool või adressaat on väljaspool USA-d.

Ent Guardiani käsutuses olevates dokumentides mainitakse veel omapäraste koodnimedega programme. Kui EvilOlive tegeles metaandmete salvestamisega, siis ShellTrumpet on mõeldud selle metaandmestiku analüüsimiseks.

Eelmise aasta 31. detsember oli ShellTrumpeti ajaloos tähtis päev, sest programm oli selleks päevaks läbi analüüüsinud triljon rida andmeid. Viis aastat töös olnud ShellTrumpet tegeleb internetisuhtluse metaandmestikku reaal-ajas analüüsimisega ja töödeldava info hulk on aasta-aastalt suurenenud. 2012 aasta jooksul jõutigi senini kõige rohkem andmeid – pool triljonit – analüüsida ja 31. detsembriks jõuti triljondani reani.

Koostöö teiste riikide luurajatega

Dokumentides mainitakse ka uusi programme, millega analüüsitakse teiste riikide luureagentuuride kogutud andmeid. Viimane neist pandi tööle 2012 sügisel, selle aasta septembris plaanitakse kävitada programmid MoonLightPath ja Spinneret.

Otse viidatakse ka brittide elektroonilise luure agentuurile GCHQ, mis väidetavalt sai valmis uue programmi Transient Thurible. See olevat täiendus senisele programmile, mis andis ameeriklaste NSA-le ligipääsu brittide kogutud andmetele.

Eelmisel nädalal kirjutas Guardian, et GCHQ on saanud ligipääsu 200-le riiki välismaailmaga ühendavale valguskaablile. Nendes kaablites liikuva info kaudu saab GCHQ ligi päevas kuni 21 petabaidile (21000 terabaiti) andmetele, mida jagatakse NSA-ga. Kokku saavad GCHQ andmeid kasutada tervelt 850 000 NSA töötajat või lepingulist partnerit.