Huvitavaks tegi süsteemi võimalus kasutada laienduskaarte. Kui praeguste PCde puhul saab nii lisada näiteks kiirema graafikakaardi, siis Amiga puhul oli võimalus lisada ka kaasprotsessoreid. Need võisid olla kiiremad kui põhiprotsessor ise ja neid tehakse tänapäevani. Näiteks Vampire 600, mis on 3-4 korda kiiremad kui isegi kõige hilisemad Amiga M68K protsessorid ning pakuvad võimalust kasutada 128 MB mälu.
Ostmise seisukohast teeb see asja aga lihtsamaks: vahet pole, millise Amiga mudeli omandad. Tänapäevane lisakaart muudab iga süsteemi kordades kiiremaks kui ka kõige nõudlikum tollane tarkvara seda ära kasutada oskab.
Amiga on huvitav ja omapärane süsteem, mis on kõigist oma kaasaegsetest piisavalt erinev. Mis on ka Amiga suurim probleem, sest kui C64/128 olid lihtsad süsteemid nii riistvara kui ka tarkvara mõttes ja meenutavad rohkem piiratud tarkvaraliste võimalustega konsoole, millele saab paar lisamoodulit juurde panna. Neil jooksev Basic oli tänapäevasema DOSi eelkäija, sest programme kirjutati masinkeeles (assemblerkeel).
Amiga on seevastu aga juba täisverd 1990ndate süsteem, millega on võimalik teha enam vähem kõike, mida pakub ka näiteks Windows 95, ning lisavõimalused eeldavad ka oluliselt keerukamat riistvara. Ühesõnaga Amiga muretsedes arvesta hunniku uute asjade õppimisvajadusega.
Sellele vaatamata on minu isiklik soovitus C64 ja Amiga vahel valides kindlasti viimase kasuks otsustada. Üldiselt võib töötava süsteemi leida sama hinnaga, kuid viimasele leidub päris palju mänge, mis vastavad ka tänapäevastele standarditele ega oma ainult retroväärtust, näiteks Wings, Shadow of the beast, Arabian nights, Banshee jne.
Mõlema süsteemi kohta on tohutult kirjandust ja täiesti tegutsev fännkond, kellelt saab kindlalt abi. Tõsise retrohuvi korral kindlasti kaalumist vääriv lahendus.
Tandy seeria
Tehniliselt võttes on see IBM PC kloon, millel on omad graafika ja helilahendus. Kes mäletab, siis osades DOSi mängudes on võimalik valida heli- ja graafikasätete alt Tandy.
Tandy erinevate masinate sees leiab kolm Inteliga kokkusobivat protsessorit – 086, 286 ja 386 –, kuid täiesti eraldiseisva emaplaadi, kuhu integreeritud kõik muu.
Üldiselt neile spetsiifilisi mänge ei tehtud, kuid pakuti spetsiifilisi graafika/heli võimalusi. Kui tavalise PC peal pidid läbi ajama nelja CGA värvi ja PC Speakeriga, siis Tandyl jooksutades oli samal mängul 16 värvi ja kolmehäälne heli. Mängud on siis oluliselt ilusamad silmale vaadata ja kõrvale kuulata.