Netiajastu inimesed loevad rohkem, mitte vähem!
California ülikooli ja kolleegide hiljutine uuring lisab vähemalt USA põhjal kinnitusmaterjali vastupidisele. Me loeme palju rohkem sõnu kui enne, aga lugemisvara on tunduvalt mitmekesisem ja eelkõige digitaalne, vastukaaluks vanale heale menüüle nagu raamatud, ajakirjad ja Vahitorni brošüürid.
San Diego ülikooli teadurid Roger E. Bohn ja James E. Short avaldasid laiaulatusliku uurimuse, milles tõdevad: televaatamise kasvuga vähenenud lugemine kolmekordistus vahemikus 1980-2008, kuna see on valdavalt eelistatud viis internetist info saamiseks.
Ameeriklased neelasid möödunud aastal 3,6 miljardit terabaiti andmeid, kulutades sellele keskmiselt 11,8 tundi päevas. 55 protsenti sellest pärineb videodest ja videomängudest. 100 500 sõnast, mida ameeriklane päevas keskmiselt tarbib, saab ta siiski tervelt 36 protsenti lugedes. Ka sotsiaalvõrgustikes näeme, et sissekanded on üldiselt lühikesed, aga viitavad tavaliselt pikematele ajaveebisissekannetele ja artiklitele. Uurimus jõuab järeldusele, et kirjasõna täidab inimeste eludes suuremat osa kui 30 aasta eest.
"Tekstiline minimalism" on levinud ja trükimeedia on tekstimahte palju vähendanud, aga pikemad tekstid on endiselt menukad. Siin on toodud näiteks Ars Technica 23leheküljeline arvustus Mac OS X 10.6 opsüsteemist (1447 viidet Diggsis, 142 Redditis) ja Glenn Greenwaldi pikad esseed (430 kommentaari), mis poleks leidnud tõenäoliselt enam kohta printväljaandeis. Ärme unusta ka Amazoni hiljutist teadet, et e-raamatute lugeja Kindle on kujunenud kingituimaks tooteks nende ajaloos.
Palju lugev inimene peab tihti otsustama, millele aega kulutada ja mis kõrvale jätta. Selles aitavad teda näiteks arvukad viited Facebooki ja Twitteri sotsiaalvõrgustikes, mis asetatakse iroonilisel kombel tavaliselt süüdlaste rolli, kui räägitakse lugemisharjumuse vähenemisest.
