Loodetavasti teate, et muutmälu töötab kindlaksmääratud taktsagedusel. Selle suurendamine on kiirema mälu saamiseks esimene võimalus.

Kui sellest juba juttu, meenutame, et taktsageduse võime kindlaks teha ka PCxxxx kirjapildi põhjal, mis tuleb lihtsalt kaheksaga jagada.

Segadust tekitavad ka ajastust märkivad numbrid stiilis 8-8-8-24. Need selgitavad ajahulka, mida mälu vajab teatud protsessideks; mõõtühikuks on taktid. See puudutab eri toiminguid (CL, tRCD, tRP, tRAS), aga suur osa neist ei võimalda reaalselt eriti midagi teha. Ka nende vähendamine pigem ei aita.

Parimaid tulemusi toob CLi ehk CAS Latency ehk veeruaadressi impulsi latentsusaja vähendamine, mis lisab paar protsenti jõudlust. Teine võimalus on taktsagedust tõsta, mis suurendab lihtsalt mälu läbilaskvust.

Me pole veel maininud mälumoodulite SPD-sätteid, mis ütlevad BIOSile moodulite vaikeajastused kindlate taktsageduste puhul. nVidia ja Intel on loonud neile laiendused (vastavalt EPP/SLI-ready ja XMP), mille abil ülekiirendatud mälumooduleid müüa ja süsteemid neid automaatselt ja stabiilselt ära kasutavad.

Kui taktsagedusi tõsta, kasvab ka tööks vajalik pinge ja mälu hakkab rohkem "toidet" nõudma - täpselt nagu protsessori puhul.

DDR3 töötab tavaliselt 1,5voldisel pingel. Moodulid peaks kannatama püsivaid kahjustusi saamata ka 1,975 volti, aga ei pruugi sel tasemel enam funktsioneerida.

Enamik ülekiirendamiseks sobivaid mooduleid küsib pingeks 1,65 volti, tegelikult pole põhjust 1,85 piiri ületada. Üldkasutuses on turvaline lagi 1,7.

BIOSi kasutamine on ülekiirendamiseks mõnes mõttes vähim lollikindel võimalus. Siinsed valikud võivad olenevalt emaplaadist laialt erineda, aga tavaliselt on esindatud vähemalt võimalused kontrollida moodulite taktsagedust, ajastusi ja baaspingeid.

Lihtsalt ülekiirenduse jõudluse mõõtmiseks hoiame CPU (protsessori) kiiruse algsele nii lähedal kui võimalik. Seda saab kordajat vähendades ja FSB (esisiini) kiirust suurendades.

Alustuseks vähendame jaokaupa CAS latencyt, siis suurendame taktsagedusi. See suurendab nii läbilaskvust kui latentsusaegu; ideeks uurida, mis tasub enim ära.

Me ei kasuta ülekiirendamiseks mõeldud mooduleid, lihtsalt korralikku 1600 Mhz 8-8-8-24 mälu, see peaks olema levinud variant.

Kasutada tuleks kattuvaid mooduleid, et mäluvalikust oleks kõige rohkem kasu; eriti, kui tahate seda kiiremini tööle panna. Tutvuda tasub ka emaplaadi manuaaliga, et uurida, kas leidub veidraid konfiguratsiooninõudeid.

CPUZ nimeline programm näitab SPD paanis ülevaadet vaikimisi ajastuse sätetest, sealhulgas ülekiirendamissätted nVidia SLI või Inteli XMP mälule.

Mõnes mõttes on mälu üle kiirendada siiski kõige parem BIOSis. Ajastused on tavaliselt nii tihedad, et kerge on Windowsi buutimise ajal süsteem "lukku ajada". Siis aitab taasbuutimine ja BIOSis muude sätete proovimine.

Saadaval mäluajastuste hulk võib tekitada segadust, mistõttu need on tihti loetletud oma BIOSi leheküljel. Tasub jääda baasajastuste juurde nagu mainitud, see jätab piisavalt mänguruumi ja ideaalis pole seal ka eriti vastuolusid.

Mälusätetega nikerdamiseks tasub külastada tweakers.fr saiti, nii selle MemSet kui CPU-Tweaker (vastavalt välistele, integreeritud kontrolleritele) pakuvad suurepärast võimalust Windowsi keskkonnas mälusätetega mängida või vähemalt olemasolevaid sätteid kontrollida.