Muutmälu ostmise juhend: millist ja kui palju?
Muutmälu vahetamine ei too samas alati märkimisväärset kasu. Kui teie praegusel süsteemil on ainult 2 GB muutmälu, võib see tänase standardi põhjal nõrk tunduda, aga kui tegemist on vana Windows XP masinaga, mida kasutate vahel brausimiseks ja e-posti lugemiseks, pole millegi lisamisel erilist mõtet.
Kui kasutate Windows 7 või Vistat, peaks muutmälu olema kindlasti 4 GB, 64bitise operatsioonisüsteemi puhul ehk rohkemgi. Isegi, kui teil pole mäluõgijatest rakendusi, tuleb see kasuks multitegumtöös, sest aitab suuri mahte kõvakettale saalimata korraga rohkem programme jooksutada (see mõjub küll jõudlusele halvasti).
Aga millist tüüpi ja mis tehnoloogial põhinevat muutmälu osta? Millises konfiguratsioonis ja kui kiiret? Uurime koos.
Muutmälu põhitüübid
Saadaval on kolm põhitüüpi.
200 kuni 400 MHz kiirustega DDR (Double Data Rate) oli palju aastaid tagasi standardiks. Kui teie PC on vanaks jäänud (vähemalt viieaastane), ei pruugi teil olla võimalustki muud kasutada.
DDR2 oli järgmine põlvkond; selle energianõue oli eelkäijast väiksem, aga jõudlus potentsiaalselt kuni kaks korda suurem. Ametlikud taktsagedused jäid 400 ja 800 MHz vahele, kuigi saadaval oli kiiremaid mooduleid. 2003. aastal turule jõudnud DDR2 saatis selline edu, et isegi praegused uued arvutid kasutavad seda. Nagu näiteks OCZ Blade DDR2 4 GB mooduli põhjal märgata, suudab see korralikke tulemusi pakkuda.
Uusim standard on aga DDR3, mis vähendab taas energiatarvet ja pakub suurepäraset jõudlust. Moodulite taktsagedus jääb enamasti 800 ja 1600 MHz vahele.
Selline kirjeldus tundub piisavalt selge, aga pildi muudavad tublisti keerukamaks latentsusajad (ajavahemikud mälu poole pöördumisest hetkeni, mil kirjutamine või lugemine on lõppenud ja mälu on valmis reageerima järgmisele pöördumisele). Igal järgneval mälupõlvkonnal on ehk suurem ribalaius, aga latentsusajad kasvavad samuti, mis muudab jõudlusvahede määramise mälutüüpide vahel segasemaks.
Enamik arvuteid toetavad õnneks ainult üht mälutehnoloogiat, nii et kui olete selle kindlaks teinud, muutub elu palju lihtsamaks.
Mälurinde uurimine
Crucial System Scanner pakub selleks lihtsat võimalust. Laadige alla väike rakendus (220 kB), mis määrab teie arvuti kasutatud muutmälutüübi ja esitab siis sobivaid värskendamisvõimalusi.
Kui proovisime, saime miskipärast tulemuseks teate "Meie süsteemiskaneerija ei suutnud vastet leida". Kui aga sisestasime emaplaaditootja ja -mudeli käsitsi, mis olid skaneerimisraportis kirjas, saime ikkagi sobivate asenduste nimekirja.
Neid ei pea muidugi kuulda võtma, aga raport märgib vähemalt, milline muutmälu teie arvutis töötab. Tootenimesid võib ka muudel hinnavaatlusesaitidel otsida, kui usute, et leiaks odavamaid pakkumisi.
Igaks juhuks soovitame ülevaate saamiseks ja muude kasulike detailide kogumiseks suurepärast tasuta süsteemiinforakendust CPU-Z. Käivitage see, klõpsake SPD paanil ja valige kordamööda kõik pesanumbrid. See näitab iga paigaldatud mälumooduli suurust, suurimat ribalaiust (kiirus), latentsusaegu, isegi tootja nime ja partiinumbrit.
Soovitusi see ei jaga, aga kui tahate muutmälu lisada, pole ju probleemi - ostke lihtsalt mooduleid, mille näitajad kattuvad olemasolevate omadega.
Kui palju muutmälu võiks masinas olla? See on eraldi keerukas küsimus.
Tavaline arvuti, mis täidab algelisi ülesandeid, peaks kenasti hakkama saama 2 GB'ga. Kui teie eesmärgid on vähegi ressursinõudlikud, kasvõi digifotode redigeerimine, on 32bitisele Windowsile mõistlik miinimum 3 GB. Selline opsüsteem võimaldab paigaldada 4 GB, aga kasu oleks sellest vähe, meie testmasin võttis kasutusele kuni 3,1 GB.
64bitistel operatsioonisüsteemidel selliseid häirivaid probleeme ei esine, ja neile saab ka palju rohkem muutmälu lisada. (Ülalsoovitatud Crucial System Scanner peaks teatama, kui palju teie saate paigaldada.)
Kuidas lisamooduleid täpselt paigaldada, sõltub süsteemist. Käivitage taas CPU-Z, klõpsage Memory paanil ja lugege Channelsi sissekannet.
Kui rakendus mainib, et emaplaat on kahekanaliline (Dual Channel), võib see latentsusaegu kompenseerida intelligentsema mälukasutusega. St, see kirjutab ja loeb moodulit A ning samaaegselt valmistab ette ligipääsu B moodulile. Teises operatsioonis ilmneb ikka viivitus, aga see ei hoia enam arvutitööd kinni ja kõik muutub vastavalt veidi kiiremaks.
Kolmekanalilised (Triple Channel) emaplaadid pakuvad isegi paremat jõudlust kolme mooduli abil.
Dual ja Triple Channel töötavad ainult identsete mälumoodulitega: sama tüüp, sama kiirus, samad latentsusajad, sama üldse kõik. Need tuleb ka paigaldada kindlatesse pesadesse, nagu emaplaadi manuaalis kirjeldatud. Need peaks lisaks kattuma teiste paigaldatud mälumoodulite näitajatega. Olemasolevast kiirema muutmälu lisamine on kasutu, sest emaplaat hakkab lihtsalt kõiki aeglaseima mooduli kiirusel jooksutama!
Kui te soovite mingil põhjusel ainult üht mälumoodulit kasutada või sama kiirete, aga eri suurustega mooduleid kokku panna, jääte Dual või Triple Channeli boonustest ikka ilma.
Kiirem muutmälu
Vahel on muutmälu lisamine ka võimatu. Kui emaplaadil on näiteks ainult neli vastavat pesa ja igaühes "istub" 512 MB moodul, peate 4 GB piirini jõudmiseks muidugi kõik need 1 GB moodulitega asendama.
See kõik annab siiski võimaluse kiiremat muutmälu osta, näiteks lühemate latentsusaegadega. CAS Latency ehk CL on neist ilmselt tähtsaim - mida väiksem number, seda kiiremini mälu võib töötada. Aga kui raha napib, ärge sellele mõeldes liialt kulutage. Väga madalate latentsusaegadega muutmälu võib osutuda kalliks ega aita arvuti üldisele jõudlusele kuigi palju kaasa.
Üldiselt tasub osta kiireimat muutmälu, mida emaplaat toetab. Selleks võib osutuda 800 MHz DDR2 moodul. Tootjad märgivad vahel nende kiirusi ribalaiuse põhjal, milleks pole eriliselt mõjuvat põhjust. Näiteks 800 MHz DDR2 RAM võib kanda tiitlit PC2-8000 ja näiteks 1600 MHz DDR olla PC3-12800. Number PC järel näitab põlvkonda (1, 2 või 3) ja number lõpus tuleb jagada kaheksaga, et ligikaudne taktsagedus kindlaks teha.
Võite sattuda ka muutmälule, mida tootjad optimiseerisid stabiilsusele mõeldes: ECC (Error Correction Code), Registered või näiteks buffered. Need kuluvad ära serverites või süsteemides, mis lihtsalt ei tohi töökorrast välja minna, aga need on ka kallid, standardmälust tihti aeglasemad, ja enamik arvuteid neid ei toetagi. Nii et kui te ei püüa oma süsteemi abil tuumareaktori tegevust jälgida, pole sellistel eriti mõtet.
***
Lõpetuseks mõned soovitused hiljutiste riistvaraarvustuste põhjal.
DDR3:
Crucial Ballistix DDR3 1600 MHz (4 GB)
Corsair Memory Dominator PC3-12800 1600MHz (6 GB komplekt)
Kingston HyperX PC3-13000 1625MHz (4 GB)
DDR2:
OCZ Blade DDR2 (4 GB)
GeiL 800MHz Black Dragon DDR2 (2 GB)
