"Jõudsime mikroskoopia piirimaile. Nähtavat valgust kasutades pole võimalik enam midagi väiksemat näha," selgitas Kielpinski.

Katsed tehti üterbiumi aatomitega. Üsna keerukas oli neid pildistamise ajal ühel kohal hoida. Selleks suunasid füüsikudi aatomid erilisse kambrisse ja hoidsid neid elektrijõudude abil paigal, vahendab Novaator.

Kielpinski kinnitusel aitab uurimistöö arendada mikroskoope, mida kasutatakse biomolekulide vaatlemiseks.

Kui suudetakse ennustada üksikute aatomite valguse neelamise võimet, saab selle abil hinnata, kui hea pildi teevad eri tüüpi mikroskoobid. Näiteks DNA-ahelate vaatlemisel ei saa alati kasutada ultravioletti või röntgenkiirgust, kuna need lõhuvad pärilikkusaine molekule.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.