Mis juhtub, kui arvutitootmiseks vajalikud materjalid otsa saavad?
Arvutite valmistamiseks kulub palju erinevaid materjale, millest osad on ka haruldased ja ohtlikud. Mis juhtub, kui need otsa saavad?
Näiteks New Scientist teatas novembris, et 2020. aastaks võivad lõpeda indiumtinaoksiidi varud, mida vajame puutetundlike ekraanide tootmiseks.
Nimelt USA spetsialistid hindavad indiumivarusid hetkel 16 000 tonnile, millest piisabki kümneks aastaks.
Suurim indiumitöötleja The Indium Corporation vastas muide, et neil on 50 000 tonni varuks ja praegu kulub vaid 500 tonni aastas, kuna 75-80% indiumtinaoksiidist läheb ümbertöötlusele.
New York Times kirjutas aga, et Hiina kavatseb haruldaste muldmetallide eksporti kolmandiku võrra vähendada (sealne valitsus eitas seda). Hiina toodab neist 97 protsenti, ja tunduvalt odavamalt kui näiteks Venemaa, Lõuna-Aafrika või USA:
Siia kuuluvad näiteks neodüüm, düsproosium ja terbium, mida vajatakse paljude tehnikakomponentide tootmiseks, näiteks DVD-kettaseadmed ja kõvakettad.
Selliseid kulub hetkel 134 000 tonni aastas, tootmine lisab ainult 124 000 tonni aastas.
Eelnevast näeme, et on vaieldav, kas arvutitööstus veel lähitulevikus materjalipuudust näeb; inimesed teavad samas vähe sellest, mis nende igapäevaselt kasutatava tehnika sees on ja kui haruldased või ohtlikud need ained on.
Arvutisüsteemis leidub näiteks üle 60 elemendi nagu elavhõbe, kaadmium, berüllium, broom, kuld, plaatina, liitium jpt.
See muutub probleemiks, kui arvutit enam ei kasutata ja need kõrvale heidetakse.
Demosi hiljutine uuring "Tackling High-Tech Trash" väidab, et näiteks USA elanikud toodavad kolm miljonit tonni elektroonilist rämpsu aastas, millest jõuab ümbertöötlusele ainult 14 protsenti. EÜ-s on Computer Aidi uuringu põhjal reeglid karmimad, aga vastav näitaja on ikkagi ainult 30 protsendi kandis.
Ulatuslikum ümbertöötlus aitakski haruldaste materjalide vähesusele ja kasvavale hinnale piiri panna.
Näide Demose uuringust: ühest tonnist äravisatud trükkplaatidest saab töötlemisel rohkem kulda kui 17 tonnist kullamaagist.
Tuleviku tehnikatööstus soosib ka standardseid moodulipõhiseid tooteid, millest saab ümbertöötlusel rohkem uuesti kasutusse võtta.