Mis asjad on botnetid ja kuidas neid karta?

 (27)
Robotvõrgustiku rünnak
Robotvõrgustiku rünnak

Samal ajal, kui loete seda artiklit, võib teie arvuti olla kaasosaliseks DDoS rünnakus mõnele veebilehele, kuna teie arvutis on pisike tarkvarajupp, mille võisite saada avades nakatunud e-maili või surfates häkitud veebilehel. Kõige hirmuäratavam asja juures on fakt, et arvutikasutaja ise ei tea asjast midagi, kuna nakatunud arvuti ei pruugi ilmutada ühtegi märki pahalase eksisteerimisest süsteemis.

Botnetid ehk botiga arvutite võrgustikud, mis täidab ühiselt mingit käsku on üks võimsamaid ja populaarsemaid häkkerite tööriistu, vahendab Discovery News.

Mida on aga võimalik saavutada sellise võrgustikuga? Kuna botnetis olevad arvutid on häkkeri täieliku kontrolli all, on võimalikke rakendusvaldkondi hulganisti. DDoS ehk denial of service rünnakud on üheks populaarsemaks näiteks. Sellise rünnaku puhul teevad nakatunud arvutid pealtnäha normaalseid päringuid veebilehele, kuid kordades rohkem kui tavalise kasutamise puhul. Selline päringute laviin ummistab liikluse veebilehele nii, et heatahtlikutele päringutele vastata ei suudeta.

Kui DDoS rünnakud ei ole botiga arvuti kasutajale endale kuigi ohtlikud, siis mõned botneti eesmärgiks on hoopis koguda kasutajate paroole ja muid andmeid. Sellisel juhul saadab nakatunud arvutis olev bot lihtsalt botneti serverisse kurjategija soovitud andmed, ilma, et arvuti kasutaja sellest midagi teaks. Botnete kasutatakse ka spämmi levitamiseks, kus botnetis olevad arvutid saadavad kasutaja meililistis olevatele aadressitele spämmkirju, milles võib omakorda peituda pahalane.

Kuidas oleks võimalik vältida seda, et teie arvuti satub sellisesse võrgustikku? Kindlasti tuleks uuendada arvutis olevat tarkvara kui võimalik, sest vananenud tarkvaras võivad olla kõigile teadaolevad turvariskid, mida häkkerid ka usinasti kasutavad. Teiseks tuleks kasutada viirusetõrjetarkvara ja mõnd spyware vastast programmi, kuid seejuures tuleks tähele panna, et arvuti ei ole vaatamata nende turvavahendite abile siiski 100% kaitstud. Viimaks, ja mis kõige tähtsam, tuleks internetis surfates säilitada terav mõistus. Ilmselgete spämmkirjade avamine või kahtlase väärtusega veebilehtedel ringi kolamine ei ole kunagi hea mõte.

Interneti turvalisuse grupid, koostöös valitsuse instituutidega, on teinud palju uurimustööd ja leidnud võimalikult palju botnete. Selle koostöö tulemusel tabati näiteks 2010 aasta juulis Sloveenia häkker, kellel oli botnet, milles osales u. 12.7 miljonit arvutit. Siiski ei tasu arvata, et botnetid kuhulegi kaduda võiks, vähemalt mitte enne, kui toimuvad tõsised muudatused arvutite töötamise põhiprintsiipides.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!

Kasutad reklaamiblokeerijat.

Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.

Kogupakett
1€ / kuus*
Sisaldab 11 Eesti tippväljaande tasulist sisu, vähem bännerreklaame, saad jagada kuni 4 kasutajaga.
* Esimene kuu 1 €, edasi 9,99 €
Reklaamivaba pakett
2,99€ / kuus
Saad lugeda tasuta sisu ilma bännerreklaamideta. Ei sisalda tasulise sisu lugemisõigust.
 
Lisan erandi. Vaata AdBlock juhist siit
ja AdBlock Plus juhist siit.
Mõistame, et käid meie juures uudiseid lugemas, mitte reklaame vaatamas. Reklaamidest sõltub meie sissetulek ja see võimaldab meil pakkuda sulle soodsalt head ajakirjandust.