Minu uus elu aktiivsusmonitoriga ehk kuidas Fitbit Versa mind sammulugemise usku pööras
Fitbit andis märtsikuus välja uusima versiooni enda aktiivsusmonitoridest, spetsiaalselt naistele suunatud Versa. Aktiivsusmonitoride skeptikuna avasin aga eneselegi ootamatult ühel pärastlõunal karbi tutika seadmega ning asusin esimest korda elus enda aktiivsust monitoorima.
Tõele au andes, ei ole minu näol tegemist maailma kõige sportlikuma inimesega ning teadsin kohe algusest peale, et nutikellaliku aktiivsusmonitori kõiki funktsioone mul ilmselt testperioodil vaja ei lähe ja nendeni ma ei jõua. Ja täpselt nii juhtuski. Ka olin ma väga skeptiline kogu aktiivsusmonitoride ümber keerleva kumu osas. Ma ei näinud nende võlu enne, kui kuldne jubin mu enda randme ümber mõned päevad olnud oli. Seega kirjutan oma kogemust täieliku võhiku seisukohalt, kes ilmselt kõikidest Fitbit Versa pakutavatest tehnilistest imedest kõige suuremat elevust tunda ei oska.
Küll aga, põhjus miks Fitbit Versa on justkui naistele loodud, on lihtne. Kellal on küljes väga tähtis funktsioon, mis teeb elu küllaltki lihtsaks. Olen minagi pärit põlvkonnast, kellel soovitati pidada käekotis pisukest kaardikujulist kalendrit, et enda menstruaaltsüklil silma peal hoida, ent küllaltki tuulepäise inimesena ei jõudnud ma selleni kunagi ja ega erilist arvepidamist polnudki harrastanud. Ometi jälgisin seda siiski viimased aasta aega ühe teise telefonirakendusega, mida kasutan Fitbitiga paralleelselt tänaseni.
Niisamuti on infoajastu inimesena mul huvitav jälgida Fitbiti kogutavat statistikat iseenda kohta. Kuu aja jooksul monitori kasutades leidsin end päeva jooksul korduvalt pulssi jälgimast. Ka on Fitbit ütlemata viisakas oma teadaannetes, et peaksin end nüüd ja kohe rohkem liigutama. Nõndaks teatab ta kord tunnis, mitu sammu veel eesmärgini puudu on ja väriseb randmel ütlemata sõbralikul toonil, et ole hea ja astu vajalikud 54 sammu siinsamas kontoris ära. Mulle sobib.
Küll aga on Versal üks tore omadus, mida ma ei osanud oodata, ent nüüd ta mu elus on. Nimelt saab Fitbiti nutitelefoni rakenduses osaleda erinevates väljakutsetes, kuhu mu sõbrad mind agaralt kutsuvad. Nõndaks avastasingi end ühel õhtul paaniliselt kergliiklusteel sammumast, mil südaööst puudu kaks minutit ja päeva sammueesmärgist 200 sammu. Tervislik konkurents selle otseseimas mõttes, tuleb tunnistada. Paari nädala järel tõstsin ka enda 10 000 sammu eesmärgi mõne tuhande võrra kõrgemaks ja kuigi päris iga päev aktiivsusmonitor mind eesmärgi täitmiseni ei vii, on see siiski minu elustiilis suur muutus.
Ka toitumist saab Versa abil jälgida ning aparaat loeb kulutatud kaloreid hingamise ja pulsi järgi. Lisaks saab ka söödud eineid otse mobiilirakendusse kirja panna, ent see on paraku vaid USA turu põhine. Kuigi on võimalik alla laadida lisarakendusi, et meie kodumaistes toidupoodides müüdavate kaupade triipkoode skänneerida ja nõnda enda täpselt söödud kogused kirja panna, ei ole ma selleni veel jõudnud, sest praegusel hetkel tundub mitme eri rakendusega mässamine liialt ajakulukas. Hetkel, mil Fitbiti telefonirakendus seob end ka Eestis müüdava toidukraamiga, usun, et kasutaksin ka seda funktsiooni.
Mis aga mulle enim meeldib, on Fitbit Versa veekindlus. Sel suvel olen vette jõudnud juba päris mitmel korral, ent enne esimest ujumist võitlesin endaga päris mitu minutit, enne kui kellaga käe vee alla julgesin sulpsatada. Tundus vastuvõetamatu, et üks elektrooniline vidin ja Rummu karjääri helesinine vesi võiksid üheskoos toimida. Aga võta näpust! Toimisid ja pealegi küllaltki edukalt. Ujutud vahemaa mõõtmise täpsust ma Fitbit Versa puhul hinnata ei saa, sest kõik sulistamised toimusid looduslikes veekogudes.
Kõndimisest, ujumisest, tsükli jälgimisest ja pulsist on kõige olulisem Fitbiti rakendus minu jaoks une monitooring. Oma töö ja muude faktorite tõttu olen ma küllaltki korrapäratu unegraafikuga ning esimese Fitbiti kasutusnädala järel ehmusin tegelikult ära. Minu keskmine unetundide arv nädala jooksul oli 3h 41min. See polnud ilmselgelt jätkusuutlik ning nõndaks seadsin endale veel teisegi eesmärgi. Magada iga ööpäeva jooksul vähemalt kaheksa tundi. Vahel õnnestub, teinekord mitte. Ja kui öösel jääb unetunde vajaka, katsun nüüdsest need tasa teha päevaste uinakutega. Ja kas teate, on küll aega, et rohkem kui kolm tundi päevas magada. Enne pidasin seda võimatuks. Nüüd lähen lausa elevusega õhtul magama, et hommikul unestatistikat vaadata ning näha täpselt, mis hetkedel olin ma REM-unes, millal sügavas unes ning mis kellaaegadel ma ärkvel olin, ehkki neid ise tegelikult ei mäleta.
Fitbit ei ärgitanud mind vaid sporti tegema ja magama, vaid ka korrapäraselt lõõgastuma. Tänaseks teen kord päevas Fitbiti juhendamisel hingamisharjutusi, et südametööd aeglustada ning paariks minutiks aeg maha võtta.
Kõikide muude funktsioonide seas pean oluliseks ka Versa välimust. Jah, ta meenutab väga Apple'i nutikella. Aga võimalusi Versat isikupärastada on palju. Erinevate rihmade valik on lai ning ma ei pea muretsema selle pärast, kas mu aktiivsusmonitor mõne tähtsa vastuvõtu piduliku kleidi juurde sobib.
Sestap annan kümne palli skaalal Fitbit Versale julged 8 punkti. Kaks pallikest jäävad hetkel veel õhku rippuma, seda vaid põhjusel, et Fitbit Versa täielikku kogemust ei saa ma seniks, kuniks ma igapäevaselt trenni veel ei tee. Aga praeguseid arenguid jälgides võin ennustada, et küllap seegi päev ükskord tuleb.
