Robotid, robotid, robotid

Ka juba sel aastal võis roboteid kõikjal üha enam näha. Ilmselt on kaks kõige tavalisemat robotit, millega keskmine eestlane kokku puutub, robotmuruniiduk ja robottolmuimeja, mida ka Eesti kodudes sageli tööle rakendatakse.

Lisame siia nimekirja aga veel Starshipi pakirobotid, erinevad klaasipesurobotid ja Eesti tootja Milrem Roboticsi militaarrobotid ning koristusrobotid, mis Tartu linnatänavatel lund rookima ja tänavaid koristama peaks hakkama. Nii võibki näha, et robootika on juba üha kasvav valdkond, mis järgmise aasta jooksul meie eludes ainult oma tähtsust kasvatab.

Robotmuruniiduk

Liitreaalsusprillid

Kuigi liitreaalsuse (AR) võidukäigust on räägitud juba mitu aastat, alates Google'i esimeste liitreaalsusprillide turule tulekust, tundub nüüd, et tehnoloogia võiks lõpuks jõuda edasi ka esmaste kasutajate faasist. Sellele viitavad päris mitu märki.

Esiteks on selle aasta lõpus üha rohkem räägitud sellest, et Apple plaanib tõenäoliselt järgmisel aastal turule tuua oma liitreaalsusprillid. Kuigi eriti novaatorlikud pole Apple'i tooted viimastel aastatel olnud, on nende puhul olnud üks tähelepanuväärne omadus - kui õunalogoga firma mingi tehnoloogia kasutusele võtab, on see enamasti ka kasutamiseks valmis. Meenutame kasvõi iPhone'i võidukäikugi - enne seda oli nutitelefone ja selle eelkäijaid juba aastaid tehtud, kuid Apple oli see, kes tegi valmis esimese "päris" nutitelefoni.

Peale Apple'i pühendumise AR-tehnoloogiale viitavad lekked sellele, et sarnaste lahenduste kallal on tegutsemas ka maailma suurim nutiseadmete tootja Samsung. Need kaks ettevõtet on tehnoloogiamaailma ühed peamised moemõjutajad ja just seetõttu saame ilmselt lähitulevikus riburada pidi kuulda ka sellest, kuidas teised tootjad oma prillide kallal nokitsevad.

Microsoft on samuti juba pikemat aega oma liitreaalsusprillide kallal töötanud.

Privaatsus muutub veel olulisemaks

Digitehnoloogiate seisukohast on üha enam märksõnaks saamas privaatsus ning seda ka peavoolu tehnoloogiatootjate puhul. Tuues taas näiteks Apple'i, mis juba viimased paar aastat oma toodete puhul nende privaatsust on rõhutanud, võtab järgmisel aastal üle 28 aasta osa tehnoloogiamessist CES - keskseks teemaks loomulikult privaatsus.

Samuti on (vähemalt oma avalduste kohaselt) muutunud mees Facebooki omanik Mark Zuckerberg, kellel on oluline mõju sellele, kui privaatne meie kogu internetikogemus on. Selle aasta kevadel toimunud intervjuus tõdes WhatsAppi, Instagrami ja Facebooki ühendava ettevõtte juht, et tema hinnangul ei ole praegustel avatud platvormidel pikka iga. Kui siiani on Facebook pakkunud "digitaalset linnaväljakut" on tema eesmärgiks tulevikus pakkuda hoopis "digitaalset elutuba".

Kevadel ütles mees, et sellise lõpliku tulemuseni võidakse Facebookis jõuda paari aasta jooksul. Alles eile kaitses ta aga USA kongressi ees plaani nii WhatsAppis kui ka Facebooki Messengeris üha enam otspunktkrüpteerimise kasutuselevõtuks. USA valitsuse sõnul on krüpteerimise kaotamine oluline, et püüda terroriste ja kurjategijaid, Facebooki esindajad teatasid aga kongressi esindajatele, et see aitab kaasa ka häkkerite tööle ja diktatuuride kujunemisele.

Hea lugeja, anna kommentaariumis teada, millised võiks Sinu arvates olla järgmise aasta tehnoloogiatrendid!