Millised on enimoodatud mobiiltehnoloogiad?
1. Traadita liides Bluetooth 3.0 – oodatavalt realiseeritakse traadita liidese Bluetooth järgmine põlvkond (versioon 3.0) 2009. aastal, seda toetatavaid seadmeid hakatakse aga müüma 2010. aastal. Bluetooth´i uus versioon toetab oletatavalt madala energiatarbega režiimides töötamiseks mõeldud funktsioone, mis lubab korraldada täiesti uute seadmetüüpide – sensorite, andurite – tootmise ning realiseerida uusi rakendusi (näiteks ööpäevaringne terviseseire).
Erinevalt "klassikalisest" Bluetooth´ist – ühise traadita tehnoloogiaga protokollide komplekt - põhineb Bluetooth 3.0 kolmel traadita andmevahetustehnoloogial: "klassikalisel" Bluetooth´il, Wi-Fi´l ja ülilairibatehnoloogial (ultrawideband, UWB). Perspektiivis on võimalik veel suurema hulga tehnoloogiate tugi. Tänu juba olemasolevatele tootearendustele hakatakse Wi-Fi´t arvatavasti UWB-st tihemini kasutama, täpsemalt öeldes leiab Wi-Fi rakenduse high-end telefonides ja kommunikaatorites, et edastada kiiresti suuri andmemahte.
2. Mobiilsed kasutajaliidesed – Mobile User Interfaces (UI) – kasutamismugavust mõjutavad kasutajaliidesed saavad 2009.-2010. aastal tootjate lahinguväljaks tarbijate rahakottide eest, sest platvormide valik pole suur ja enamasti erinevad uudistooted just kasutajaliideste poolest. Uued kasutajaliidesed toetavad äri-töötaja (business-to-employee, B2E) ja äri-tarbija (business-to-consumer, B2C) tüüpi rakendusi. Kasutajaliideste areng on kasulik mobiilseadmetes internetiühenduse kättesaadavuse edasiseks arenguks.
3. Asukoha määramine – perspektiivis saab asukoha määramine kontekstist sõltuvate rakenduste ja selliste teenuste nagu sotsiaalvõrgud võtmekomponendiks. Wi-Fi abil asukoha määramistehnoloogiate küpsus laiendab uute rakenduste kasutamist inimeste ja erinevate seadmete lokatsiooniks. Samal ajal tuleb oodata lubamatu ligipääsu eest kaitsvate ja privaatsust kaitsvate lahenduste nõudluse kasvu.
4. IEEE802.11n - Wi-Fi uus põlvkond – 802.11n - tõstab andmevahetuskiiruse tasemeni 100-300 Mbit/s ning MIMO tehnoloogia kasutamine koos sellega lubab teatud juhtudel saavutada suurt leviulatust. Pole välistatud, et 802.11n saab mitmeks aastaks Wi-Fi määravaks standardiks. Kiire Wi-Fi andmeside nõudlus dikteerib vajadust edastada suuri andmevooge kontorites ja kodudes. Vaatamata 802.11a/b/g standardi loobumisel 802.11n infrastruktuuri kujundamiseks vajaminevatele kulutustele, määrab uus Wi-Fi põlvkond koos traadiga 100 Mbit/s Ethernet ühendusega järgnevatel aastatel nüüdisaegse kontori välimuse.
5. Displeitehnoloogiad – lähima paari aasta jooksul tuleb oodata uute displeitehnoloogiate mõju suurenemist mobiilseadmetele (traditsioonilised aktiivmaatriks- ja passiivsed ekraanid ning isegi pikoprojektorid). Displeitehnoloogiate kasutamine võib saada kasutajate eelistuste otsustavaks faktoriks. Võtmefaktoriteks võivad olla säästurežiimid autonoomse tööaja suurendamiseks ja paremad vaatenurgad.
6. Mobiilne internet, vidinad – odaval mobiilinternetil on esialgu rida olulisi piiranguid – mobiilseadmete veebilehitsejate universaalsete standardite puudumine ning sisseehitatud kaamerate ja GPS-i kasutamise ebaühtlus. Kuid lähiperspektiivis ootab mobiilset internetti ja veebirakendusi hoogne kasv, muuhulgas tänu B2C lahenduste nõudlusele. Prognoositakse vidinate (Widget – väike mobiilne veebiaplett) kiiret kasvu, mida toetavad erinevad mobiilsed veebilehitsejad ning mis pakuvad lihtsat ja mugavat andmetevahetust väikeste ekraanidega mobiilseadmetes.
7. Traadita lairibaligipääs – traadita lairibaligipääsu populaarsuse kasvu täheldati juba 2008. aastal, mida põhjustas eelkõige HSPA-tehnoloogiate areng ja mobiilsideoperaatorite mõistlik hinnapoliitika. HSPA-tehnoloogia pakub andmevahetuskiiruseks 1-2 Mbit/s ja enam, mõnedes piirkondades konkureerib ta edukalt Wi-Fi´ga. Tehnoloogiate 4G/LTE/WiMAX populaarsuse edasine kasv algab pärast 4G/LTE/WiMAX toega kiibistike laia levikut. Nendel lahendustel hakkavad põhinema sülearvutitele ja muudele mobiilseadmetele mõeldud traadita moodulid ja kaardid.
8. Tehnoloogia NFC (Near Field Communication) – mobiilseadmete traadita identifitseerimis- ja kommunikatsioonitehnoloogiad kujutavad endast lihtsat ja ohutut viisi mobiilseadmete koostööks ühe-kahe sentimeetri kaugusel. Praegu arendatakse NFC-d selliste rakenduste nagu mobiilmaksed juhtiva standardina, ning seda on juba edukalt proovitud paljudes riikides. NFC tehnoloogiaid võidakse kasutada ka "puuduta info saamiseks" tüüpi rakendustes (näiteks piltide üleviimiseks telefonist digifotoraami või virtuaalse digiallahindluskupongi saamiseks).
Huvitav on märkida, et Gartner´is suhtutakse pessimistlikult sellesse, et NFC tehnoloogia muutub 2010. aastaks USA-s ja Lääne-Euroopas standardmakserakenduseks, kuigi nad peavad võimalikuks NFC maksesüsteemide populaarsuse kasvu arenguriikides.
Nii kummaline kui see ka pole, kuid Gartner´i analüütikud pole oma aruandes eraldi punktidena märkinud selliseid strateegilisi suundi nagu näiteks ülisäästlike mobiilplatvormide (nagu Intel Moorestown) arendus ning täiesti uute mobiilseadmete (näiteks MID-seadmed (internetitahvlid)) ilmumine, autonoomse toite uute tehnoloogiate täiustamine ning mobiilmaksesüsteemide uute põlvkondade ilmumine.
Pole välistatud, et need suunad ei sattu mitte ainult ühte ritta ülalloetletud 2009.-2010. aastal enimoodatud mobiiltehnoloogiatega, vaid saavad võtmefaktoriteks, mis muudavad mobiilmaailma.
