Milline on pildistamise lähitulevik?
Ja kolmas on Kölni messikeskus ehk Kölnmesse, sest just messide tõttu külastatakse Kölni väga olulisel määral. Photokina on kindlasti üks olulisemaid messe, mida lisaks tavakülastajatele väisavad ka edasimüüjad, kellega tootjad sõlmivad lepinguid. Seega pole ime, et just augustis ja septembris iga kahe aasta tagant sajab pressiteateid uutest kaameratest ja tehnoloogiatest nagu õunu puu otsast. Oma kolossaalse pindalaga — 286 000 ruutmeetrit — on Kölnmesse üks maailma olulisemaid messikeskusi.
Selles mõttes ei ole absoluutselt üllatav, et ka kolme päeva jooksul jõuab vaadata ja kogeda vaid osa kogu toimuvast. Boksid (või suurkorporatsioonide puhul pigem väljapaneku alad) olid jaotatud sel korral vastavalt fotograafilise tööprotsessi käigule — pildistamine, töötlemine ja väljundid, et külastajatel oleks kergem vajalik üles leida.
Siin kajastada saame ikkagi ainult osakest. Firmadest olid esindatud tõesti kõik kaubamärgid, millega fotograafil tegemist tuleb teha, ja mõned, mis esindavad taustajõude ning millest isegi fotoinimesed sageli kuulnudki pole. Oma pind oli nii DVD toorikute tootjatel kui ka Euroopa Keskpangal, rääkimata näitustest ja seminaridest.
Hall 2.2: Casio, Epson, Nikon, Olympus ja Pentax
Casio tõmbas rahvast ligi peaasjalikult golfivõistlusega, mis seisnes virtuaalselt maksimaalse kauguse saavutamises. Löögi kiirust mõõtis sealjuures Casio Exilim EX-FH20 kaamera, mis suudab jäädvustada videot kuni 1000 kaadrit sekundis ja pildistada kuni 40 kaadrit sekundis. Seega on tegu järjekordse näitega foto- ja videokaamera sulandumisest.
Epsonil oli pea igast printerist pidevalt miskit ilmumas ja tint voolas piltlikult öeldes ojadena. Formaadid ulatusid väikestest postkaartidest kuni 1x5m panoraamideni. Meeldiv oli sealjuures see, et olemas oli ka näitusepind, kus näha heas mõttes tõelist kunsti, mis eksponeeritud Epsoni vahendite abil.
Nikoni suhteliselt kollases boksis tõmbas peamise tähelepanu endale D90, mis on maailma esimene videot salvestav digipeegel. Kompaktkaameratest on uuel Coolpix P6000-l 13,5Mpx sensor, sisseehitatud GPS ja mis veel olulisem, RAW formaadi salvestamise võimalus. Muidugi demonstreeriti agaralt ka D3 ja D700 kaamerate võimalusi violetse haloga industriaalsetes stuudiostseenides. Projektori, infrapunalampide ja kaamera abil oli loodud laud, millel olevas interaktiivses presentatsioonis sai igaüks käega liigutada pilte ja teisi elemente nagu Tom Cruise Minority Reportis.
Olympuse rafineeritud sinivalge boks sumises peamiselt Micro 4/3 kaamera prototüübi ja peegelkaamera prototüübi teemadel. Kuigi Panasonicu G1 on esimese Micro 4/3 kaamerana juba olemas, on Olympuse variandil olemas teatav retrolik karisma. Uus peegelkaamera hakkab tootevalikus paiknema E-3 ja E-520 vahel. Lisaks nendele olid muidugi olemas võimalused kompaktidega ja veekindlate korpustega basseinikestes sulistamiseks ning välkude juhtimise süsteemi proovimiseks.
Pentaxi messipinnal proovisid külastajad uut K-m digipeeglit, mis asub konkureerima Canon EOS 1000D, Nikon D60 ja teiste odavama klassi peegelkaameratega. Uutest objektiividest olid muuhulgas proovimiseks olemas näiteks 15mm f4 Limited lainurk ja 60…250mm F4 SDM. Ka Pentax ei kartnud demonstreerida kaamerate vee- ja tolmukindlust.
Hall 3.2: Canon ja Panasonic
Canoni pind oli messil esindatud firmadest silma järgi suurim ja ka rahvast oli igal messipäeval ja mistahes kellaajal nii palju, et ruumi ülejäämisest rääkida ei saanud. EOS 5D Mark II ja EOS 50D tõmbasid peamise tähelepanu. Uuele 5D-le ligi pääsemiseks oli pidevalt isegi järjekord. Ei oskagi ette kujutada, mitu kätepaari nendest üksikutest näidiskaameratest nende 5 päeva jooksul üle käis.
Uutest objektiividest olid näha ka EF 24mm F1,4 L ja EF 18…200mm IS USM. Teleobjektiivid olid rivistatud proovimiseks boksi servas olevale poodiumile, kust sai kõigiga kaugusesse vaadata.
Kompaktidest olid uudistatumad muidugi uus 14,7MP G10 ja peale sensori ühesugused SX10 IS ja SX1 IS. Viimane kasutab 10MP CCD asemel 10MP CMOS sensorit.
Panasonic pööras põhjusega peatähelepanu G1 kaamerale. Oli ju Micro 4/3 ka selle aasta Photokina tõenäoliselt olulisim saavutus, sest see ei ole pelgalt kaamera, vaid pigem uus kaameratüüp. G1 on saadaval lisaks mustale ka punase ja sinise kerega, et lisada kaamerale natuke iseloomu.
FZ18 oli kindlasti õnnestunud kaamera ning oletatavasti läheb hästi ka tema järglasel FZ28-l, mis oli proovimiseks väljas.
Uute kompaktide esitlemine käis Panasonicul rohkema laulu ja tantsuga kui konkurentidel. Kuna iga esitluse alguses voolas külastajaid juurde, siis peab ilmselt paika, et rahvas nõuab tsirkust ja leiba.
Hall 4.1: Adobe, Bibble Labs, Crumpler, Microsoft ja paljud teised
Adobe võõrustas külalisi CS4 pakette ja sealhulgas Photoshop CS4 tutvustades. Kuna ilmselt on paljudele tegu igapäevase töövahendiga, tõmbas CS4 ka külastajaid ligi. Palju huvilisi uudistas ka Lightroom 2 tutvustavaid demoseminare.
Lightroom ei ole aga sugugi ainuke pildihaldusprogramm. Bibble Labs on saanud maha uue versiooniga Bibble 5, mis teeb põhimõtteliselt sama, mida Lightroom, väidetavalt pisut rohkemgi ja sama lihtsalt, ainult et kohati isegi kümneid kordi kiiremini. Demosid viis läbi firma president Eric Hyman, kelle käe all toimis programm tõesti välkkiirelt ja ilma viivitusteta.
Suurima laheduse faktoriga boks oli messil vaieldamatult Crumpleri oma. Selja- ja muud kotid olid eksponeeritud looduse rüpes hullavate karvaste ja siledamate homo sapiensi mulaažide ainsa riietusesemena. Nendega koos said ka külastajad end pildile jäädvustada. Omaette kunstiteos oli ka ChickenTex materjali tutvustav raamatukene, mis rääkis peaasjalikult farmiloomadest ja puukallistajatest. Kottide valik oli messil üldiselt silmipimestavalt suur. Ka Tamrac, Lowepro, Orkio, Kata ja teised olid oma värvilise valikuga olemas.
Microsoft oli üles seadnud tööjaamad ja ekraanid oma Photosynth tehnoloogia demonstreerimiseks. Tarkvara oskab erineva nurga alt tehtud piltidest luua objektist detailse 3D mudeli. Koostöös Lenovo ja Sonyga on tehtud ka fototöötluseks optimeeritud sülearvutid.
Sony seadis rõhu suuresti oma 24MP sensoriga a900 peegelkaamerale ja selle lisavarustusele, mille hulgas muidugi kasvav valik Zeissi optikat. Zeiss ise oli aga loonud omapärase paviljoni üleelusuuruses objektiivikorpusest. Vaatamiseks ja proovimiseks olid väljas ka uued Zeissi objektiivid Canoni kaameratele.
Keskformaatkaamerate tootjad tegid kõik demonstreerivaid maratonsessioone oma bokside stuudiotes. Hasselbladil oli käsil makrovõte keevast brokkolist, mille juures enamik aega kulus fotograafil rätiku hoidmiseks objektiivi ees, et see uduseks ei läheks. Leafil ja Phase One’il olid käsil kas modellid või samalaadne butafooria.
Lisaks müügitehingute sõlmimisele ja uuele tehnikale on Photokinal oma koht olemas ka näitustel, milleks oli eraldatud üks suuremaid halle. Avatud laval võis kuulda muuhulgas näiteks Kodaki korraldatud “Meet the Professionals” seminare, millest ühes rääkisid neli professionaalset fotograafi, miks nad eelistavad digitehnikale filmi. Kuigi igaühe spetsiifika oli erinev, taandus lõplik konsensus ikkagi asjaoludele, et esiteks üritatakse filmile sarnast värvi- ja tooniülekannet niikuinii imiteerida ning seega on film loogilisem valik, teiseks on filmi näol tegu füüsilise objektiga, millel on tänu sellele ainulaadsuse aura.
Filmist rääkides oli ülimalt atraktiivne ka Lomograafia pind, kus sai soetada vastavaid pildimasinaid ja kuulata alternatiivbände. Äge! Ka traditsiooniline Saksa ja Šveitsi mehaanika pole kuskile kadunud — Linhofi, Alpa ja teiste tehniliste kaamerate huvilisi oli küll.
Kui üldse saab rääkida mingisugusest üldmuljest, siis pildistamise ja üldse pildiga seonduv tehnoloogia on muutunud avaramaks mingisuguse keskmise kaamera või millise iganes vahendi mõistetest. Sisuliselt näitab bokside ja külastajate lai ampluaa seda, et tööprotsesse ja võimaliku tehnika valiku võimalusi on samapalju kui pildistajaid. Sa võid pildistada digitehnika viimase sõnaga või 50 aastat vana lõõtskaameraga — fotograaf oled sa ikkagi.
