Millal oleks õige aeg lapsele nutitelefoni tutvustada?
Meeldib see meile või mitte, aga nutitelefonid on teinud agarat võidukäiku ning tänapäeval ei ole selles midagi eriskummalist, kui tänaval mõni väiksem laps soliidse nutitelefoniga vastu jalutab, kirjutab Digitark.ee.
Mõni aasta tagasi osteti lastele mobiiltelefon kooli kaasa võtmiseks. Nüüd võib nutiseadme leida juba ka koolieelikute käest.
Selles ei ole midagi halba, sest tegemist on kasuliku tööriistaga, mis laseb lapsel suhelda vanematega ja aitab vajadusel kätte leida ka kaduma läinud kodutee.
Halb võib olla see, kui anname lapsele nutitelefoni, ilma et annaksime kaasa nutiseadme kasutamiseks vajalikud õpetussõnad ja kasulikud soovitused.
Milleks üldse lapsele nutitelefon?
Lapse seisukohast on muidugi arusaadav, et suurem värvilisem ekraan ja igasuguste põnevate mängude lisamise võimalus muudavad nutitelefoni nõutud kaaslaseks.
Lapsevanemale on argumendid, et laps oleks pidevalt kättesaadav ja et ta saaks ka ise vajadusel vanematega kontakti.
Nutitelefoniga kaasneb lapsevanemale võimalus lapse asukohta kiiremini ja täpsemalt määrata, seda eeldusel, et telefon on kaasas ja levis.
Lastele on kindlasti abiks enamikes nutitelefonides olev võimalus kasutada kaarte ja otsida aadresse ning vaadata oma asukohta kaardil.
Nii peaks olema välistatud igasugused eksimised ja ekslemised ning nii lapsel kui ka vanemal on sellest lisavõimalusest abi.
Üks põhjus, miks nutitelefone lastele ostetakse, on ka tavaliste nuputelefonide vähesus. Hea kaameraga viisakaid nuputelefone meil enam lihtsalt ei müüda. Nii tundubki, et nutitelefonid on tulnud selleks, et jääda.
Mis vanusest alates võiks laps hakata kasutama nutiseadet?
Keegi selles osas eriti nõu ei anna. Otsuse tegemine ja sobiva aja leidmine jääb enamasti lapsevanemate enda otsustada.
Nõu ei anta sellepärast, et laste ja nutitelefonide kasutamise kohta on vähe teavet. Mitte ainult Eestis, vaid ka mujal maailmas on teemaga haakuvaid uuringuid tehtud vähe.
Nutiseadmete areng on olnud lihtsalt niivõrd kiire. Samas on mitmel pool aru saadud selliste uuringute vajalikkusest ja loodetavasti on meil lähiaastatel oma otsuste tegemisel kasutada juba palju rohkem uut infot.
Praegu on teada, et nutiseadmete kasutamine võib mõjutada silmade tervist ja nutiseadme kasutaja und.
Nagu enamiku muude asjadegagi, on ka nutiseadmetega nii, et mõistlikul kasutamisel on tegemist hea igapäevase abilisega. Kusagilt jookseb aga piir, millest alates võib nutiseadme kasutamine avaldada mõju kasutaja tervisele ja käitumisele.
Tallinna lastehaigla pediaatria ja kvaliteediteenistuse juhataja Lagle Suurorgi sõnul on üldine seisukoht, et alla kahe aasta vanused lapsed ei peaks vaatama televiisorit ega mingil moel kasutama nutiseadmeid.
Koolieelikutel peaks nutiseadmete ekraaniaeg piirduma 30 minutiga päevas.
Kooliealistel lastel soovitatakse ekraaniaega vabal ajal kasutada mitte üle 2 tunni.
“Olen teadlik, et koolid üritavad üle minna igasugusele e-õppele, mis nõuab lastelt pikemat aega arvutitööd,” selgitas Suurorg. “Tallinna 15-aastaste õpilaste arvuti ja TV aeg oli meie viimase uuringu põhjal 4–5 tundi päevas, mida on ilmselgelt palju.” Selles on nii koolitöö kui ka vaba aja tegevused koos.
“Kuid harvad ei ole ka need lapsed, kes veedavad kogu nädalavahetuse ekraani ees ja isegi veel öötundidel,“ sõnas tunnustatud lastearst.
Ta juhib tähelepanu sellele, et sellel teemal on ehk vähe räägitud Eestis, kuid väga suure probleemina on seda arutatud laste tervise foorumitel Euroopas ja kogu maailmas, kus on mureks laste tervis – eelkõige ülekaalulisus ja madal kehaline võimekus.
Nutiseadmed ja vähenenud une aeg
Mõned uuringud on juba ka tehtud – toon siinkohal ühe näite. 2012. aastal tehtud uuringust „Massachusetts Childhood Obesity Research Demonstration Study“ selgus, et neil lastel, kellel uinudes oli samas toas nutiseade, vähenes uneaeg keskmiselt 20,6 minutit päevas, võrreldes nende lastega, kes oma toas nutitelefoni ei hoidnud.
Samuti leiti, et toas olev televiisor vähendas uneaega keskmiselt 18 minutit päevas, võrreldes lastega, kellel televiisorit oma toas ei ole. Mida siis selle teadmisega peale võib hakata?
Kirkad heledad ekraanid ja nutiseadmete haarav sisu hoiavad aju ärkvel. Viimast soosib ka nutiseadmete ekraanidest eralduv lühikese lainepikkusega sinine valgus, mis osa uurimuste põhjal pärsib uneks vajaliku hormooni – melatoniini – teket.
Nii on raskem vahetult peale nutiseadme kasutamist uinuda ja osa väärtuslikust uneajast võib minna kaduma või lihtsalt langeb une kvaliteet.
Nutitelefon ja silmad
Silmad on aken meid ümbritsevasse maailma ja nagu vanasõnagi ütleb: oma silm on kuningas.
Üks suuremaid murekohti eri tüüpi arvutite ja nutiseadmete kasutamisel on nende mõju silmadele. Väga palju oleneb sellest, kuidas nutiseadet kasutatakse.
Just ilma puhkepausideta ja liiga sage nutiseadmete kasutamine on silmadele väsitav. Kui vaatame nutiseadme pisikest ekraani lähedalt ja nii päevast päeva pikema aja jooksul, suureneb võimalus silmakahjustusteks.
Järjest enam esineb kooliealistel lastel lühinägelikkust ja see on kindlasti mõtlemapanev. Millest aru saada, et olukord on tõsine? Enamasti annavad liigväsinud silmadest märku punetus ning kipitav tunne.
Selleks, et ära hoida kahju või vähemalt kergendada koormust silmadele, tuleks nutiseadmeid kasutada mõõdukalt ning anda piisavalt tihti silmadele puhkust.
Hea oleks vahetevahel peale pikaajalist lähedale vaatamist vaadata mõneks ajaks kaugusesse ning mitte unustada silmade pilgutamist ekraanile vaadates.
Huffington Post soovitab nutiseadmeid ja arvuteid kasutades järgida 20–20–20 reeglit. See tähendab, et vähemalt iga 20 minuti järel tuleb vaadata vähemalt 20 jala kaugusele ja nii vähemalt 20 sekundit järjest.
Kui 20 jala kaugusele vaatamine tundub keeruline, siis tegelikult piisab lihtsalt sellest, kui vaadata vähemalt 6 meetri kaugusele. See aitab silmadel puhata.
Lisaks tasub nutiseadet ostes üle vaadata selle ekraan. Nutiseadme ekraane on erineva tehnoloogiaga ja erineva teravusega. Enamasti on odavamatel seadmetel ka mõnevõrra kehvemad ekraanid.
Seega, kui osta nutiseade, milles hakkate tihti erinevaid rakendusi kasutama ja palju teksti lugema, siis tasub hea ning selge ekraanipildi eest natuke juurde maksta.
Esimesed ühised nutikad tegevused
Mitmes laste ja nutiseadmete suhet käsitlevas artiklis jäi mulle silma üks ühine hea soovitus. Lapsele nutitelefoni andes võiks omavahel kokku leppida, milleks ja kui tihti seda kasutada võib. Esialgu võikski nutiseadet koos kasutada.
Ei saa oletada, et laps teab kohe, mida kujutab endast nutitelefon ning mis on internet. Koos nutiseadet kasutades tekib lapsel kõigepealt kogemus ja nii on hiljem lihtsam õpetada teda ka nutiseadet eesmärgipäraselt kasutama.
PBSparentsi lehel on toodud üks hea näide, kuidas võiks nutiseadmega koos tutvuse tegemine välja näha.
Näiteks saab õues pildistada mõnda taime või putukat ning siis üritada nutiseadme abil selle liiki määrata. Selliste arendavate ja kasulike ühiste tegevuste abil on hea nutiseadme kasutust õppida.
Nii on olemas ka lapse ja vanema vaheline inimlik suhe, mis ainult rakendusi ja mänge kasutades tagaplaanile kipub jääma.
