Miks veebirakendused on (vahel) paremad kui lihtsalt internet
See artikkel väidab vastupidist. Veeb on elus ja see ei üllata. Veebi tugevused on avatus, ligipääsetavus ja kohandatavus. Brauseriaken täidab mitmeid rolle: tele- või veebikaamera ekraan, ajaleht, vestluskeskkond, sotsiaalvõrgustik jm.
Rõhuasetus rakendustele siiski ei vähene: need loovad meile unikaalseid kogemusi. Mõnel puhul on see ilmselt parem kui avatud veeb.
Sisu haldamine
Avatud veeb on suurepärane materjalide pakkumiseks, aga sel pole alati kindlat kuju ja kasutajakeskkonda. Kui järele mõelda, järgib suur osa saite sama mustrit: mingi organisatoorne värk tipus, selle all lugude nimekiri ja võib-olla vasakul või paremal veerg, mis viib muu kraami juurde. Funktsionaalne, aga vaevalt põnev.
Rakendused on selles suhtes paindlikumad, kuidas inimesed sisuga ümber käivad. Hea näide on Twitteri iPadi rakendus. See võimaldab nt tutvuda sisuga rakendusest lahkumata ja kiiresti kontode vahel liikuda. Samade eesmärkide täitmine veebis oleks keerukam (paanide vahel hüplemine, kontodest sisse-välja logimine jm).
Rakendsed loovad uusi põnevaid viise, kuidas veebisisuga ümber käia.
Võimalik, et HTML5-põhised veebirakendused pakuvad lähitulevikus sarnast kogemust (multipuude, žestitundlikkus jne), aga rakendustel on veel üks trump...
Fookus
Isegi, kui veebitehnoloogiad võimaldavad luua omapäraseid keskkondi ka Flashi või Silverlighti abita, loovad rakendused sisule uudse fookuse.
Veeb pole selles eriti hea. Brauserite kohandatavus võib olla nii kink kui needus. Näiteks Wiredi ajakirja iPadi rakendus ei võimalda lihtsaid asju nagu jagamine, lõikamine ja kleepimine, aga samas loob see kindla rõhu (trükiajakiri digivormis).
Raamid võivad aidata teatud sisutüüpe luua. Näiteks raamatu digivariant võidab mitmikpuutega ekraanist ja eraldi rakendusest, sest nii saab lugu samas "raamis" kuulata, lugeda või näiteks sellepõhist mängu proovida.
Ärge alahinnake psühholoogilist mõju, mida rakenduses viibimine lisada võib. Kuidas me objektidele psühholoogiliselt ja emotsionaalselt reageerime, on tähtis. Kui ei usu, küsige näiteks palju lugevalt inimeselt, kas ta sooviks romaani lugeda ajalehepaberil või luuletust hommikusöögihelveste karbi tagaküljelt. See loeb, mis vormi asjad võtavad. Rakendused on uus tähtis digivorm ühele asjale tähelepanu pühendamisest.
Keegi ei taha mõistagi avatud veebist vabaneda. See jääb ilmselt digisisu tarbimise põhivormiks ja selles pole midagi halba. Veeb on avatud ja ligipääsetav, ja Flashi või teiste suletud tehnoloogiate populaarsuse vähenemine ainult rõhutab seda.
Aga rakendused pakuvad kohandatud ja fokusseeritud keskkonda viisil, mida brauser ei paku ega peagi pakkuma. Ümbritseda ideed mingi raamiga ja lisada interaktiivsust on just sobiv vahepeatus trükimeedia spetsiifika ja digivormi kohandatuvuse vahel.
