Miks tehnikaseadmed nii vähe vastu peavad?
Aga kas olete kunagi arutlenud selle üle, et äkki asjad ongi mõeldud katki minema?
Kõigil nimetatud tehnika väljavahetamise juhtudel võib (aga ei pruugi) tegemist olla n-ö planeeritud kasutuks muutumisega. Planeeritud selles mõttes, et tootja näeb juba toodet kujundades ette, kaua see võiks tarbija käes kesta.
Sellise idee tekke võib paigutada masstootmise algusaegadesse, laiemale avalikkusele sai see aga teatavaks 1932. aastal Ameerika Suure Depressiooni ajal, kui Bernard London kirjutas oma nägemusest ("Ending the Depression Through Planned Obsolescence").
Londoni visioon
London kujutas ette maailma, kus nagu piima puhul rakendatakse kõigele "kõlblik kuni" tähtaega. Maja, kell ja saapatallad – kõik, mida on võimalik osta ja toota. Kui toode ei ole ettenähtud kuupäevaks katki läinud, likvideerib selle valitsus.
Idee põhines soovil ergutada majandust ning vältida tulevikus majanduslangusi. Õnneks ei ela me praegu päris sellises maailmas ja kuupäevad on kaupadel peal ainult siis, kui see meie tervise seisukohast vajalik on.
Ka iga toote järgmine põlvkond võib olla eelmise hukatuseks. Uuel tootel võivad olla erinevad ühendusliidesed, uus ja popim kujundus või tarkvara või paremad tehnilised näitajad, mis panevad eelneva põlvkonna toote tunduma sama kasulikuna kui kivi.
Sellist tootja lähenemist tarbimise kiirendamisele võib pidada nupukaks, innovatsiooni ja konkurentsi ajendavaks, läbipaistvaks ning isegi eetiliseks.
Varem ostetud kaup jätkab töötamist ning võib osutuda kasulikuks seni, kuni keegi seda vajalikuks peab. Vanade, ent töötavate telefonidega täidetud sahtel on tekkinud selle omaniku vabal tahtel – iga hetk võib laadija abil mõnele neist nostalgia mõttes elu sisse puhuda ning pärast aku väljavahetamist isegi riskantsemasse kohta kaasa võtta, kuhu uut ja kallist seadet võtta ei julge.
Pahatahtlikuks võib toodete ringluse kiirendamist pidada juhul, kui toode lõpetab toimimise või sellele lõpetatakse hädavajaliku kasutajatoe pakkumine mõned aastad pärast selle soetamist. Erinevalt telefonidest ei lähe paljud seadmed, näiteks printerid, oluliselt funktsionaalsemaks ega huvitavamaks, kuid tootja seisukohast pole kasulik müüa ühele inimesele eluks ajaks vaid ühte printerit.
Elegantne ja töökindel lahendus sellele probleemile on kiibid, mis annavad arvutile printeri planeeritud eluea möödumisest teada. Sageli kavala sõnumina mingi osa kulumisest või tindikoguja täitumisest. Tegelikult piisaks vaid kiibi nullimisest, et printer taas tööle hakkaks...
Teine moodus on müüa tindikassette, mille asendamine maksab sama palju või rohkem kui printer ise. Nõnda ostavad paljud kasseti tühjaks saades ka uue printeri.
Mõned tooted ja nende komponendid kestavad vaid teatud aja, sest teadus ei ole veel ületanud mitmeid tehnoloogia kvaliteedi arengut pidurdavaid probleeme.
Selle üheks heaks näiteks on akud. Akutehnoloogia viimaseks saavutuseks on liitiumil põhinevad akud, mis jäävad jalgu muude komponentide arengule ja omavad mitmeid piiranguid.
Näiteks on akudesse paigaldatud kiibid, mis pärast teatud tsüklite arvu (umbes 1000) keelavad arvutil sealt elektrit ammutada. Hästi teada piiritletud elueaga komponentideks on veel välkmälul põhinevad kõvakettad.
Kuidas säästa?
Kuigi tervet turumajandust juhtivat trendi on praktiliselt võimatu vältida, leidub mitmeid mooduseid selle tõttu oma rahakoti kergendamisest hoiduda.
Üheks võimaluseks süsteemi võita on mitte kaasa mängida. Sellest tuleneb ka esimene nõuanne, milleks on kasutatud asjade ostmine. Kasutatud tehnika on oluliselt odavam kui uus.
Valikul tuleks eelistada kehtiva garantiiga tooteid – teinekord on võimalik äriklassi seadmete (sülearvutid) garantiiaega pikendada suhteliselt väikese tasu eest. Parem on ka osta seade, millel on olnud vaid üks omanik, kes selle eest hästi hoolt kandis. Välised defektid nagu kriimud ja mõlgid langetavad oluliselt hinda, kuid räägivad ka ohumärkidest: kriimud vähem, mõlgid rohkem.
Teiseks nõuandeks on kvaliteetse kauba eelistamine. Sageli on kasulikum teha suurem ühekordne väljaminek näiteks kallima ja kvaliteetsema printeri soetamiseks. Lõppkokkuvõttes kujuneb see aga tänu pikemale elueale ja täitekassettide arvule soodsamaks.
Oluliselt vastupidavamad kui kehva ehituskvaliteedi ja painduva kerega sülearvutid on näiteks äriklassi arvutid. Kvaliteetsete toodete tavaliselt kõrgem hind kujuneb kuluka arendustegevuse, vastupidavate materjalide kasutamise ning tihedas konkurentsis püsimise tulemusena. Hinna poolest konkureerivad firmad peavad aga tagama edu saavutamiseks ülima efektiivsuse, mis tähendab kulude kärpimist kvaliteedi arvelt mitmel võimalikul viisil.
Hinna loogikat võib laiendada paljudele toodetele, kuid selle võimalikult täpseks kasutamiseks tuleb rakendada kolmandat nõuannet: eriti tähtis on alati uurida, kas kallim on ikka parem ja vastupidavam, kuna turul leidub ka kvaliteedi seisukohalt hulgaliselt ülehinnatud tooteid. Samuti tasub lugeda internetist sama toote kasutajate ülevaateid ning uurida probleeme, mis teistel kasutajatel seadmega tekkinud on. Sel moel saab teada tüüpvead ja toodete nõrgad küljed ning omakorda teha informeeritud otsuse.
Mõned tüüpvead võivad olla kergelt parandatavad ning selle teadmisega võib osta kasutatud konkreetse veaga seadme, et see korda teha. Internetis on rohkelt informatsiooni ka seadmete omal käel parandamise ning uuendamise kohta. Kuigi tehnikat üldiselt terveks eluks ei osteta, leidub internetis kommuune, kus keskendutakse kauakestva tehnoloogia leidmisele ja soovitamisele.
Neljandaks nõuandeks on seadmete omal käel parandamine ja uuendamine. Põhilisteks tihedat vahetamist vajavateks seadmeteks on väiksemad ja nutikamad seadmed (mobiiltelefon, sülearvuti), mille komponendid on sel moel kokku pandud, et nende parandamine on tihti väga raske.
Selline uurimine ja käsitöö ei ole muidugi kõigile meeltmööda, kuid see on võimalus inimestele, kellel huvi või vajadust. Ostes sülearvuti kauemaks kui kaheks aastaks, peab tulevikus igal juhul arvestama kõvaketta ning aku asendamisega. Ka sülearvuti protsessori saab odavalt ja vähese vaevaga parema vastu vahetada. Soovitatav on valida sülearvutitootja, kellel ei ole olnud palju probleeme emaplaadi riketega, kus katki lähevad just transistorid. Täielikult vältida on sellist emaplaati muidugi võimatu, sest kvaliteet võib tootesiseselt varieeruda.
Viiendaks nõuandeks on kannatlikkus. Kuigi uue tehnoloogia soetamise ahvatlus võib olla suur, oleks iga ostuga soovitatav mõned kuud oodata. Isegi ilma eelneva pahatahtliku kavatsuseta ei ole kõik uued tooted alati väga hästi läbi mõeldud. Sellega kaasnevad aga probleemid, mida garantii ei kata ja tootja tunnistada ei taha.
Näiteks segavad kasutajaid halvasti paigutatud nupud, kergelt mõranev ekraan või vetruv klaviatuur. Need probleemid ilmnevad tihtipeale vähem kui poole aasta jooksul. Levinud defektide puhul tehakse tagasikutsumine või vahetus, mis mõnele küll meeltmööda (praak vahetatakse uue seadme vastu), kuid teisele lisatüli.
Kuuendaks ja üheks olulisimaks nõuandeks on oma vajaduste täpne hindama õppimine. Vaadates sedasama telefonisahtlit, mõelge tagasi, kas oli ikka seda järgmist telefoni tarvis, mis nüüd seal sahtlis lebab. Väga lihtne on tüdineda sellest, mis juba mõnda aega kasutusel olnud ja kulumismärke näitab ning uue põlvkonna kaunis disain ja mõned lisafunktsioonid tunduvad palju paremad. Milline eelis on värvilistel ikoonidel mustvalgete ees on tagantjärele võib-olla raske öelda.
Eemaldage end emotsioonidest, mis valdavad reklaame nähes, kus kaunid inimesed näitavad kui fantastiliseks mingi vidin elu teeb – tõenäoliselt suudab seda ka eelmise generatsiooni seade! Mõelge, kuidas teeks uus seade teie elu reaalselt paremaks ning kas see on oma hinda väärt. Rahu võib anda ka teadmine, et sellele järgneb tõenäoliselt õige pea veelgi parem ja võimsam seade.
Mida toob tulevik?
Võimalik, et uute tehnoloogiate ilmudes hakkavad seadmed veel kiiremini ajast maha jääma. Teiseks võimaluseks on tehnoloogia arengu aeglustumine teatud "pudelikaelade" pärast ning võib juhtuda, et haruldased tootmiseks vajalikud materjalid muutuvad veelgi haruldasemaks ning kallimaks. Arengu peatumine tähendaks, et tooted peavad veelgi kiiremini katki minema, ressursside piiramine aga seda, et tehnika muutub oluliselt kallimaks.
Positiivse tulevikuversioonina võib tehnoloogia arengu aeglustumine meid aga viia tagasi hoopis maailma, kus uuema põlvkonna toodetel puuduvad olulised lisaväärtused, mis ajendaks inimesi uusi seadmeid ostma. Sellises majanduses õitsevad kõrgtehnoloogilised parandustöökojad ja prügimäed võtavad vastu vähem e-jäätmeid. Selline ühiskond oleks vastand Bernard Londoni kujutletud maailmale.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!
