Miks informatsiooni mustal turul verd ei valata
Lihtsaim põhjus, miks illegaalne failijagamine pole seotud vägivallaga, peitub tehnoloogias. Vaadakem põgusalt kõige levinumat allalaadimisprogrammi: BitTorrent. BitTorrent ei hoia kõike allalaetavat materjali ühes kohas, vaid lihtsalt ühendab faili jagavaid kasutajaid. Soovitu otsimine võtab ainult mõne sekundi. Paljud veebileheküljed võõrustavad torrenti faile, kaasa arvatud sellised, mis võivad olla uhked kõrgete kvaliteedi- ja turvalisusstandardite üle.
Kuna torrenti failid on väga väikesed, siis saab neid silmapilk alla laadida. Kiirus sõltub faili jagavate inimeste arvust ja internetiühenduse kiirusest. Laulu võib alla laadida sekunditega ning filmi mõne minutiga.
Seega on informatsiooni must turg efektiivne, anonüümne, mugav ja turvaline. Kulud on väikesed: ühendus ning kõvaketas on soodsad ning vabalt saadaval. BitTorrenti taolised lehed ja nende sisu on hõlpsasti ligipääsetavad. Töö piirdub paari kliki ja nupulevajutusega ning, nagu eelpool mainitud, ei võta peaaegu üldse aega.
Üldsus tavaliselt võitleb katkiste failide või pahavaraga, mõned torrenti kogukonnad pakuvad lisaturvalisust, piirates liikmelisust või kontrollides faili sisu enne avalikku kasutusse andmist. Seevastu teistel mustadel turgudel ringlevad tooted võivad endast kujutada tõsist terviseriski. Kvaliteedikontroll on ebamugav ja isegi ohtlik ülesanne, sest juba toote omamine on kuritegu ning kasutajad peavad hoidma kasutust salajas.
Enamik musti turge on jõu ja positsiooni alusel rangelt hierarhilised. Neid hierarhiaid moonutab varustajate ja vahemeeste võimumängud ja kasuahnus, samas kui “väiksemad tegijad” teenivad kaugelt vähem. Raha liigub käsuahelat mööda üles nendeni, kellel on enim võimu, ning äri ohtlikumad osad liiguvad ahelat mööda alla: diilerid, kasutajad, rahakogujad jne.
Ebaseadusliku informatsiooni jagajad ei pea selliste võimumängudega tegelema. Internet võimaldab andmete edastamist suhteliselt anonüümselt ja kasutajate vahel esineb vähe erisusi niikaua, kuni nad on osa süsteemist ja toetavad kogukonda oma tegevusega.
Torrentid teevad kasutajad võrdseks — iga faili saab üksteiselt võtta ja anda. Enamikul juhtudel toimub üleslaadimine ja allalaadimine samal ajal.
Üks illegaalse informatsiooni jagamise suurimaid eeliseid on internetiühendus, mis muudab jaotuskulud väikeseks. Uue filmi pakkujal ei ole vaja äri pidamiseks kohta, seega ei teki ka kohavaidlusi. Ei ole vaja finantseerida jaotusvõrku, mistõttu ei jahi ükski vahendaja kasumit. Käsi ei määrita, kupeldajaid pole. Ärisse sisenemisel või turult lahkumisel ei ohusta rivaalid või vihased tarbijad.
Kui võrrelda informatsiooni musta turgu ükskõik millise muu kaubaga, pole ime, et viimased on ohtlikud ettevõtmised. Äri teistsuguste illegaalsete kaupadega toob kaasa suurema kulu ning seab elu rohkem ohtu. Need mustal turul tegutsejad ei pea mitte ainult riigiasutusi vältima või altkäemaksu andma, vaid elavad ka pidevas tabamishirmus. Konkurents pole avalik, potentsiaalsed turuletulijad võivad silmitsi seista konkurentide ja isegi kolleegide vägivallaga.
Informatsioon pole harvaesinev, erinevalt kaupadest, mille eest inimesed raha maksavad. Toode, mida on rohkem kui küll, ei pea enam konkureerima — ta on vaba. Nagu ütleb Ameerika intellektuaal, kirjanik ja Austria koolkonna majandusteadlane Murray Newton Rothbard, ei saa levinud kaupa muuta majandustegevuse objektiks. Võrdluseks võib tuua näiteks õhu. Inimene võib hingata niipalju õhku kui kulub, ilma et kurnaks varusid või vähendaks teistele jäänud õhu hulka või kvaliteeti.
Õhu muutmine harvaesinevaks ning säästmist nõudvaks kaubaks nõuab eritingimusi. Näiteks võib inimene sukelduda hapnikuballoonide abil ookeani põhja — ja peab saadaoleva õhuga säästlikult ringi käima. Või kui maailm on piisavalt saastunud, siis võib õhuvaru muutuda harvaesinevaks.
Kui küsimus oleks enam kui pelgalt informatsioonis, ehk kui tegu oleks materiaalse asjaga, siis näeks ka must turg selle jaoks välja hoopis teistsugune. Oletagem, et DVD-sid ei saaks kopeerida või nende meediumit muuta. Kõik filmide illegaalsed koopiad oleksid saadaval vaid mustal turul. Kuid see must turg oleks juba näidatud piirangutega: kauba saadavuse piirang, vajadus vältida jõustruktuure ja vältimatu vajadus omada kauplemiskohta jne. Illegaalselt müüdavate filmide turg hakkaks kiirelt meenutama teisi musti turge: kahtlane, ohtlik ja väike.
Laialtlevinud kaupa aga ei saa “omada”. Informatsioon on tihtiesinev, vaba ning hõlbus jagada ning ei nõua millestki loobumist, et seda saada. Kas kedagi üllatab, et nõudluse rahuldamiseks on sedavõrd suur pakkumine?
