„Eelnõuga edasi liikumiseks peame hädavajalikuks seletuskirja täiendamist võimalike kulude ning nende katmise allikatega," seisab Martin Helme kirjas.

Helme kahtlustab nimelt, et kolleeg võib olla määruse rakendamisega kaasnevaid kulusid olla olulises mahus alahinnanud.

Ta viitab ilmselgelt telekomiettevõttele Elisa Eesti, mis peab kõnealuse määruse jõustumisel loobuma otsekohe ehk plaanitust aastaid varem Hiina tehnoloogiaettevõtte Huawei sidetehnikast oma mobiilivõrkudes.

Elisa on märku andnud, et kavatseb selle eest nõuda riigilt kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuvat hüvitist, kuna mõne teise tootja 5G-tehnoloogiat ei ole võimalik ühildada Huawei olemasoleva alustehnoloogiaga. Viimase väljavahetamine nõuab aga suuri investeeringuid ning kahjustab Elisa konkurentsivõimet ja kasumiootust.

Kokku on Elisa oma võimaliku nõude suuruseks hinnanud ligi 80 miljonit eurot, riik on aga piirangu kehtestamise kulude korvamiseks praegu ette näinud kompensatsiooniks 0 eurot. Elisa soovib pikemaid üleminekuaegu või rahalist kompenseerimist.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist öeldi Fortele, et enne valitsuse saatmist määruse seletuskirja täiendatakse ja lisatakse ettevõtjatega kokkuleppel avalikult ka mõju hinnangulistes numbrites.

„Sidevõrkude turvalisuse regulatsiooni puhul on otsitud tasakaalu riigi julgeoleku tagamise ja sideettevõtjate huvide vahel. Piirangud ei rakenduks eelnõu kohaselt kogu sidevõrgule koheselt, vaid loodud on üleminekuajad, mis on kompromisslahendus," teatas ministeerium.

Määrus peaks valitsuse lauale jõudma detsembri alguses. Enne selle jõustamist ei kuuluta Raul Siem välja ka 5G sageduste oksjonit ja nii seisab 5G jõudmine Eestisse juba kaks aastat.

Martin Helme kiri jõudis eile kummalisel kombel esmalt teistele asjast huvitatutele ja alles siis MKMile.