Tavainimesele on tähtsam iga juuni USAs Las Vegases toimuv mängumess E3, mille kaudu jõuab avalikkuse ette palju rohkem põnevat infot, aga GDC-el toimuval tasub siiski silma peal hoida.

Rõhk on ürituse eesmärki arvestades loomulikult valmismängude asemel nende loomise võimalustel ja kasutamise võimalustel.

Teen põnevamast kokkuvõtte, aga hoiatan ette, et Steamipõhised seadmed ja Androidi-konsoolid jätsin välja, Forte huvi nende suhtes on lahtunud.

Mängude loomine jõuab uude ajastusse!

Uus ajastu mänguloomises: kõlab nagu mingi turundusmull. Kui selle kohta iseseisev uudis kirjutada, koguks see vähe lugejaid. Kuid videomängude lähituleviku seisukohast on see ülitähtis.

Nimelt. Mitmed nimekad mängumootorid ehk mänguloomise tarkvarapaketid on nüüdsest tasuta. Teiste seas Valve'i Source 2, Unity 5 Personal Edition ja original gangsta Unreal Engine 4.

Mängude valmistamiseks pole olnud kunagi paremat aega kui praegu!

Päris tasuta on siiski vaid Source 2. Kui Unreal 4 abil loodud tarkvara kogub 3000 dollari eest käivet, tahab Epic 5% litsentsitasu. Unity 5 on aga tasuta, kuni see kogub 100 000 dollari eest käivet või investorite raha.

HTC Vive

GDC 2015 suurimaid staare oli HTC ja Valve Corporationi koostöös valmiv peakomplekt Vive, mis pakkuvat võimsaimat virtuaalreaalsuse elamust, mis seni loodud.

Paljud tehnoloogiafännid ja tavainimesed pole veel aru saanud, milleks meile virtuaalreaalsust üldse vaja on ja kas sellised seadmed võiksid kujuneda enamaks kui omalaadseks nutiseadme kasutamise kogemuseks.

Üritusel aga sellist küsimust ei tekkinud ja Vive vastu tekkis päris suur huvi. Uuri sina ka:

Valve esitles oma VR-lahendust juba möödunud aastal ja esimese reaalse seadmena pakub seda siis Vive, mis peaks müügile jõudma tänavu jõuluks. Hind on veel avalikustamata. Valve kinnitab, et see ei jää aga sugugi ainsaks VR-seadmeks, mis nende tehnoloogiat kasutab.

Peakomplekt värskendab liikuvat pilti sagedusega 90 Hz (pildikiirus 90 kaadrit sekundis) ja kuvab sellele kahele 1200 x 1080 resolutsiooniga ekraanile.

Seadmes on "enam kui 70" sensorit nagu güroskoop, kiirendusmõõtur. Kui seda kasutada alusjaama abil, mida pole tingimata vaja, on tegevusala suurus umbes 4,57 x 4,57 meetrit.

Sony näitas ka oma VR-peakomplekti

Sony virtuaalreaalsuse-seadme Project Morpheus eksistents pole enam ammu uudis. GDC 2015-el näidatud uusim prototüüp olla aga senisest võimekam ja kompaktsem.

Tootja julges ka tõotada, et see ilmub 2016. a alguses. Varem mainiti 2016. a esimest poolt, kuid eks konkurentide olemasolu sunnib kiirustama. Kasutada saab seda Sony konsoolidega PS Vita ja PlayStation 4.

Lühidalt huvitavaid leide

Aga VR pole kõik, mida GDC-el näha sai. Ka teised tahavad uusi platvorme vallutada või muidu rekordilised või uuenduslikud olla:

* Microsoft tahab Windows 10 ja Xbox One'i mänge oma uue peakomplektiga HoloLens kasutamiskõlblikuks teha. Nende nägemuses on see uus ja võimas mängimiskeskkond, nagu varem Kinectist loodeti.

* Amazon väljastas tarkvara oma imekõlarile Echo äppide ja videomängude loomiseks, mida hääljuhtida.

* nVidia otsustas näidata oma uut graafikakaarti Titan X, mis sisaldab "maailma eesrindlikemat graafikaprotsessorit". Sellel on 12 GB muutmälu ja 8 miljardit transistorit. Ilmub "varsti", hind teadamata.

* Aega võttis, aga asja saab (vist). Sügisel ilmub juhtmeta adapter, et Xbox One'i pulte arvutil kasutada. Konsool ise on siis juba kahe aasta vanune. Võib-olla tasuks arvutil siiski Xbox 360 juhtmega puldile truuks jääda, või hoopis Bluetoothi kasutava DualShock 4 kasuks otsustada...

* Khronos esitles rakendusloometarkvara Vulkan, mis saab troonipärijaks auväärsele OpenGL-ile.

* Nii nVidia kui ka AMD tahavad, et virtuaalreaalsuse valmistamine oleks nende graafikakiipide abil senisest lihtsam – lühem latentsusaeg, parem jõudlus, VR-seadme ühenda-ja-kasuta võimalus.

Kõike seda soodustavat tarkvara võite edaspidi oodata juba lisatuna uutele (kallima otsa) graafikakaartidele. AMD lahendus kannab muide nime LiquidVR, nVidia oma VR Direct.