Tehniliste võimaluste areng, soov moodsa ajaga kaasas käia ja ilmselt survival horrori stampide ülekasutamisest tekkinud tüdimus kallutas arendajaid leidma märulikesksemat teed, meeldigu see vanadele fännidele või mitte.

Mulle meeldib. Varasemate "RE"-dega on olnud kokkupuude õhkõrn, aga osad 4 ja 5 tekitasid õhinat.

Olen ainuke inimene, keda tean, kes läbis neljanda osa arvutivariandis – esmapilgul võimatult ebamugavast juhtskeemist hoolimata. Kohe nii väga meeldis! ("RE6" proovin peagi.)

"Revelationsi" süžee selgitab, mis juhtus osade 4-5 vahepeal, aga teos ise täidab päris mitut eesmärki.

See üritab ühendada nii vana kui ka uut "RE"-d pooldavaid mängijaid.

"Vana" eelistajad saavad võimaluse nostalgitseda, sest tuttavad on nii peategelased kui ka stiil. Samas ei kiusata arhailiste jäänukitega nagu kohmakad kaameranurgad ja vahelaadimisekraanid. Kui see pole "järgmisse põlvkonda" meelitamiseks piisav, pole tõesti parata.

Osade 4-6 najal "uue" eelistajad saavad piisavalt äksi, aga võimaluse tutvuda ka "RE" klassikaliste õhustiku ja meeleoluga.

Lugu on uutele proovijatele ilmselt vähem tähtis. Raske uskuda, et see oma keerdkäikudest ja üllatustest väga korda läheks, paras B-filmi pudru ju. Õnneks saab "Revelationsi" vaevatult läbida seda väga jälgimata.

Ja lisaks on tegemist suure eksperimendiga Capcomi poolt – kinkida 3DS-ile täisvereline "RE" ja kolida see sealt kohe edasi suurele kolmainsusele (PC, PS3, X360).

PS2 ja Xboxi aegadel olnuks taoline konsoolide/arvuti vahelise lõhe ületamine ilmselt suur risk, kuna arvutimängude tehnilised võimalused olid konsoolide omadest ees.

Näiteks Xboxil ülistatud "Halo" mõjus arvutile jõudes üsna mannetult. Kindlasti ei aidanud ka ligi kaheaastane viivitus, mis jäi väljalasete vahele.

Foto: ekraanitõmmis

"Revelationsi" risk on samuti päris suur: kas pihukonsooli võimalustele loodud märulseiklus suudab n-ö suurtel seadmetel muljet avaldada?

Leian, et suudab küll. Sellist sorti teos on arvutimängijale värske ja teostus on korralik, kuigi mitte esmaklassiline.

Mul on kahtlus, et regulaarne konsoolihunt või "RE" veteran ei pruugi ilmselt nõustuda kummagi eelmises lõigus toodud argumendiga (värske sisu, korralik teostus). Eks siis sõltub vastuvõtt sellest, kui palju "Resident Evilit" oled varem endale silma ajanud.

Kuigi "Revelations" sündis pihukonsoolil, ei tee arendajad kvaliteedi osas allahindlusi.

Lugu (huvitav või mitte) on vaheldusrikas. Suuri ja pisemaid üllatusi saabub ridamisi, nagu ka vahelduvaid vaatenurki toimuvale, sest juhtida tuleb kahekaupa erinevaid tegelasi.

Viimane on samas ilmselt "Revelationsi" suurim minnalaskmine, kuna tegelased üldiselt ei erine olekult ega ka juhitavuselt. Samuti pole kaaslasest reaalset abi kollitapmisel, kuigi nad meelsasti ja usinalt kõmmutavad.

Foto: ekraanitõmmis

Paaride vaheldumine võimaldab tegijatel panna meid samades keskkondades lihtsalt uuesti ringi trampima/sumama. Vahel loovestmise huvides, vahel oma valikust eelnevalt suletud alasid uurida ja kraami omastada.

Tegevus toimub peamiselt suurtel laevadel. See tähendab, et "RE" tavastiilis hämarate ruumide-koridoride kõrval pakuvad silmailu luksuslikumad alad (mis vähemalt mulle meenutavad katset kopeerida "BioShocki" art decot) ja masinaruumid (mis ajaks oma metalse läikega iharaks iga "Doom 3" sõltlase).

Keskmisest meeldejäävamad on seevastu lühemad retked vee sees või all (peatükid 5 ja 12). Ja muidugi vinged plahvatused peatükis 10.

Seigeldes häirib kohati, et reaalajas kuvataval kaardil pole alati selgelt näha sihtkoht.

See tähendab, et suurtel avatud aladel võib vahepeal täitsa ära eksida ja minutite kaupa vales suunas liikuda. Siis võid õnneks leida kraami, mis eelnevalt jäi kahe silma vahele.

Esimesed tund-paar (peatükid 1-2) ei avalda eriti muljet. Need on üsna sirgjoonelised ja madinavaesed. Kasutage seda relvade ja lisavarustuse tundmaõppimiseks; skänner on kindlasti päris kasulik abimees.

Õnneks muutub asi peagi ja kõmmutamisest puudu ei jää. Relvad on üsna nauditavad kasutada ja neid saab ka täiendada. Kahjuks ei jätku mõnele haruldasemale (L. Hawk) laskemoona – et liiga kerge poleks, ilmselt.

Silmailu kvaliteet kõigub. Algustase on tagasihoidlik, aga peagi näeme nii kenasid vaheklippe (Terragrigria hävimine) kui ka huvitavaid alasid (eriti ilusad plahvatused 10. peatükis).

Foto: ekraanitõmmis

Erinevaid vastaseid on vähe – ilmselt peamine viide pihukonsooli-juurtele – aga see ei osutu segavaks, kuna tegevust on tihedalt. Kaks bossilahingut lõpupoole ajavad samas närvi, sest aeg-ajalt sunnitakse peale kindlaid, ebamugavaid vaatenurki.

Mul kulus esimesel läbimisel, kergeima raskusastmega 13 ja pool tundi. Vilunum pääseb ehk 10 tunniga.

"Revelationsil" on kindlasti puudusi, aga kokkuvõttes meeldis see täitsa hästi. Kõige raskem on kindlasti leppida maksumusega. Eestis levinud hind 45 eurot arvutile ja 60 eurot PS3-le või X360-le tundub selgelt ebaõiglaselt kõrgena.

"Revelationsit" võikski turustada arvutil ja suurtel konsoolidel pigem väärt säästumänguna, mille hinnad 20-30 euro kanti.

Hiljem lisatud: Gamestar alandas äsja arvutivariandi hinna 29,99 eurole, mis tundub mõistlikuna. See polnud reaktsioon mu arvustusele, mida nad enne ilmumist lugeda ei saanud ega küsinudki.

Üldiselt võiks selliseid selgelt-konsoolide-mänge arvutil rohkem olla. Hakkame ka paremini mõistma, mis ja miks "teisel pool aeda" nii kiidetud on.

***

Resident Evil: Revelations

Ilmus: jaanuari lõpus (3DS), mai lõpus (PC/PS3/X360), tulekul ka: Wii U
Autorid: Capcom ja Tose; kirjastas Capcom

Arvutivariandi andis arvustamiseks Gamestar
Hind Gamestar.ee netipoes: 29,99 eurot arvutile / 59,99 eurot PS3 või X360

Foto: ekraanitõmmis

Lisalõbu

Põhiosa läbimise järel võid alustada uuesti variandis New Game Plus, mis säilitab senikogutud varustuse. Muidugi on ka erinevad raskusastmed, kui endiselt küll ei saa.

Lisalõbu pakub Raid Mode, kus põhiosast laenatud juppe üksi või kahekesi (võrgus) kollidest puhastada. Samas lisandub uusi mänguelemente nagu ostmine-müümine.

Siin võib tegevust leida tundideks. Tasemeid on palju ja need muutuvad ruttu raskeks, vähemalt üksipäini. Surres jääb osa kogutud kraamist alles ja kasutatud asjad saad tagasi, mis on tunduvalt heldem kui 3DS-i variandis.

See on "Revelations" veelgi suurema märulikallakuga. Läbid kitsast etteantud marsruuti (ka edasi-tagasi, et uusi piirkondi avada), häid relvi kohe kätte ei saa, vastased on nii vastupidavad, et nende hävitamine muutub kohati tüütuks grindiks.

Muidu on päris vahva, eriti kui mänguoskus "käpas", aga Raid Mode'is esineb aeg-ajalt üllatavaid vigu.

Mõni koll tõuseb miskipärast õhku ja jääbki hõljuma, mõni tekib tavalisest tublisti pisemana jm. Tundus isegi, et mõni ei ilmunud õigel ajal nähtavale, nii et alasid tuli uuesti läbi kammida, et vajaminev ese või lisalaskemoon siiski kusagilt kätte saada.

Üldiselt veatu põhiosa kõrval on seda piinlik vaadata.