Mac OS X on ebaturvalisim opsüsteem, ja teisi 2010. aasta turvatrende
Riistvara - sakslaste ID-kaardi lugeja.
Saiditarkvara - populaarne ajaveebiplatvorm WordPress. Küberkurjategijad kasutasid oma eesmärkide täitmiseks kümneid tuhandeid tarkvaratäiendusi mitte saanud WordPressi blogisid.
IP-aadress - 2010. aasta ohtlikeim internetiaadress oli IRC ehk Internet Relay Chat. 30 protsenti robotvõrkudest kasutas nakatunud arvutitega ja command-and-control serveritega suhtlemiseks IRCd. Selle vastu aitab õnneks võrkudes IRC blokeerimine.
Operatsioonisüsteem - Mac OS X. Apple saatis kasutajatele novembris tohutu paranduspaki, mille suurus vähemalt 644,48 MB. Eelmine ilmus juunis. Apple'i kalduvus salatseda ja paranduste väljastamisega pikalt viivitada on samuti vaadeldav turvaohuna.
Veebisait - Google. Tohutu populaarsus meelitas küberpahalasi seda ka arvukates räpastes skeemides kasutama, eriti FAKEAV. Ka Google'i reklaamivõrku rikkusid pidevalt pahavara sisaldavad reklaamid.
Sotsiaalvõrk - Facebook. Veel üks näide, kus populaarsus muudab midagi ohtlikumaks. Pahategijad lähevad sinna, kus on palju inimesi.
Üladomeen - co.cc. Küberkurjategijad võivad sellega luua jooksvalt lausa tuhandeid domeene, ega pea eriti midagi verifitseerima. Parem karta kui kahetseda tasub ka Vene saitide puhul, sest sealsed internetipakkujad ei soovi tihti pahavaraga laetud saite sulgeda.
Failivorming - PDF, seda Acrobati ja Readeri turvanõrkuste süül.
Käituskeskkond - skriptimist lubav Internet Explorer. Enamik brauserivallutusi sihib ka täna IEd. 2011. aasta lõikes võib selle tiitli pälvida ka Java, mis on üha menukam sihtmärk.
Nakkuskanal - endiselt brauser ehk netilehitseja. 2/3 nakkusi kasutavad seda. Välgukettad ja spämmsõnumid kaotavad seevastu populaarsust.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!