Kindlasti on taolisi algatusi tehtud mitmel pool mujalgi, tõdeb Tiigrihüppe koolituse valdkonna juht Ave Lauringson, seega tuli välismeedia tähelepanu suure üllatusena, kirjutab Õpetajate Leht.

ProgeTiiger on loogiline jätk e-Eesti senisele arengule, selle nimetus pärineb õpilaste progemise suvelaagrist, aga konkreetse idee tekkel mängis olulist osa üks pikk autosõit Eesti ühest otsast teise, mille jooksul arutleti teemal, mis toimub koolides informaatika ja programmeerimise vallas. Mõte arenes edasi selles suunas, kuidas programmeerimist tõsisemalt kooli viia.

Esimene samm kõigepealt

Millel põhineb kindlus, et programmeerimisõppega on võimalik alustada juba esimeses klassis? Ave Lauringson on täiesti nõus, et idee on suhteliselt ambitsioonikas (et mitte öelda: hull): „Aasta alguses alustasime olukorra kaardistamisest: mida õpetatakse täienduskoolituse vormis õpetajale, mis programmid ja keeled on mõeldud eri kooliastmetele. Kujunenud üldpilt andis julguse alustada esimesest klassist. Erilise tõuke andis Gustav Adolfi gümnaasiumi kogemus, seal on juba mitu aastat algklassides programmeerimisega seotud programme katsetatud. Kui esimest sammu ei tee, siis ei tea ka, kuidas asi edasi areneb.”

Üks oluline valdkond, mida peab arendama, ongi õpetajate täienduskoolitus. Põhikooliastmes laialt levinud robootika on programmeerimisega tihedalt seotud. Neil koolidel, kes on juba robootikaringi käivitanud, on programmeerimiskursustega lihtne edasi minna. Veebistuudiumi kaudu on õpetajateni jõudnud veebilehtede tegemine. Digilahendused muudavad huvitavamaks loodusainetunde. Täpne ülevaade, kui palju algklassides arvutit või informaatikat õpetatakse, küll puudub, aga üleskutse (osaleda pilootprogrammis ja algklassiõpetajate kursusel) tagasiside alusel otsustades on eelkõige algklassiõpetajate huvi väga suur, sedastab Ave Lauringson.

Lapsevanemad aktiveeruvad

Valmisolekut osaleda pilootprojektis on avaldanud vähemalt kolmkümmend kooli, neid on Eesti igast otsast ja täiesti erineva suurusega, kaugeltki mitte ainult Tallinnast ja Tartust, kinnitab Lauringson. Lapsevanemad, aga ka hoolekogude esindajad (kes on ka ju lapsevanemad) helistavad ja kirjutavad, soovides luua arvutiringe ja tuua koolitusi oma kooli.

Detsembris valmivad kõigile kooliastmetele kursusematerjalid, oktoobri teisest nädalast, läheb Tiigrihüppe SA haridusportaalis Koolielu lahti algklassiõpetajatele mõeldud e-kursus, sinna saab esialgu registreerida end umbes 30 õpetajat. E-kursus koosneb kahest neljanädalasest tsüklist, esimesed neli nädalat on mõeldud selliste teadmiste omandamiseks, mis saab kohe õpilasteni viia: mis arvuti üldse on, alates kas või klaviatuurist ja hiirest, arvuti ei ole üksnes mänguasi laua peal jne. Teine neli nädalat on planeeritud samadele õpetajatele järgmise aasta algusesse. Algklassides on kursused üles ehitatud programmidele KODU, Logo ja Skratch, mis arendavad loogikat ja süsteemse mõtlemise oskust.

Rahvusvahelise koostöö arendamise väljavaadete kohta ütleb Ave Lauringson, et Codecadamy, üks populaarsemaid programmeerimise õpetamisvõimalusi, avas üle-eelmise nädala lõpus spetsiaalselt koolidele huviringide läbiviimiseks keskkonna. Nende initsiatiivil toimunud esimeste kontaktide põhjal võib eeldada, et koostöös õnnestub ehk mõni osa eesti keelde panna, mis oleks meie jaoks väga suur asi.

Laste loovust tuleb arendada

Koonga põhikooli matemaatika- ja füüsikaõpetaja Agnes Kaio jaoks pole ProgeTiigri projekt midagi eriti uut, ta on ise töötanud välja informaatika ainekava 1.–9. klassini. Natukene võttis küll snitti ka internetist, et mis ja kuidas teise teevad. Esimeses klassis omandavad lapsed arvuti algoskuse. Tutvust tehakse tekstiprogrammiga, joonistusprogrammiga (Paint ja Tux Paint) kujundatakse sünnipäeva ja emadepäeva kaarte ja tehakse töölehti. Programm Sebra õpetab lapsi lugema ja arvutama, mis on ju esimese klassi õpioskustes sees.

Seejärel tulevad juba tõsisemad interaktiivsed asjad. Alates viiendast klassist käiakse kas ringi- või arvutitundides, kuidas tunniplaani parasjagu mahtunud on. Nüüd saab hakata õpetama ka programmeerimist. Agnes Kaio kavatseb osa võtta sügisel käivituvast koolitusest, kool tahab osaleda ka pilootprojektis.

Agnes Kaio: „Laste loovust tuleb arendada. Üks asi on õpetada konkreetset ainet, teine asi laiendada silmaringi. Et arvuti ja internet ei ole ainult mängimise, suhtlemise, säutsumise jaoks. Et tekiks huvi ja ka väljund – kõik ju midagi natukene oskavad, aga vajaka jääb süvitsiminekust. Võib-olla tekib õpilastel huvi programmeerimise, võib-olla mingisuguste ajaveebide või foorumite loomise vastu.”