Lugeja küsib: kas ja millisel määral peavad koolid õpilaste andmete kogumist põhjendama?
"Kas tegemist on tõesti vajaliku paberiga ning ka koolitöö on mõjutatud GDPR-seadusest või on keegi koolis teemast valesti aru saanud? Tegemist on kahe A4 pikkuse Times New Roman font suurus 12 tekstiga. Ühtlasi palutakse lapsevanematel anda luba oma lapse koolitööde, piltide, saavutuste ja diplomite avalikustamist koolistendidel, lapse terviseandmete töötlemiseks kooliarstil, tundub absurdne," kirjutas lugeja.
Küsimusele vastab Andmekaitse Inspektsioon: "Ülemääraselt andmeid koguda pole mõistlik ja igaks juhuks nõusoleku võtmine on üleliigne. Põhimõtteliselt tuleb haridusasutusel kinni pidada reeglist, et andmeid on vaja nii palju, et saab õppeprogrammi ja koolielu korraldust ellu viia." Inspektsiooni sõnul on koolielu reguleerimiseks olemas põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ning kooli enda vastu võetav kooli kodukord. Kõik need dokumendid on aluseks ka õpilaste andmete töötlemisele.
"Andmete üle kogumise vastu on n–ö rohi. Igal koolil on mõistlik koostada või kui juba see tehtud, siis üle vaadata andmekaitsetingimused, mille omamine on alates 25. maist kõigile andmetöötlejatele kohustuseks," soovitab Inspektsioon. Andmekaitsetingimustes on kirjeldatud kõik andmetöötluse toimingud, eesmärgid ja õiguslikud alused. Kui selline dokument on põhjalikult koostatud, muutub ka andmetöötlus kõigi osapoolte jaoks süsteemseks ja reeglipäraseks.
Kokkuvõtlikult ütleb AKI, et vanema nõusolekut andmetöötluseks on vaja ainult siis, kui andmetöötluseks ei ole muud õiguslikku alust ehk juhtudel, mis ei tulene õppeprogrammi elluviimisest või kodukorrast.
