Konkurendid operaatorfirmadest Tele2 ja Elisa ei nõustunud EMT pressiteate sisuga ja saatsid meile vastulaused, mida siin avaldame.

Tele2: ehitame 4G võrku raha raiskamata

Tele2 Eesti kommunikatsioonijuhi Hans Saarvelti sõnul kasutab Eestis hetkel kõigist mobiilse interneti tarbijatest 4G-d vaid paar protsenti, kuid seenemetsade uue võrguga katmise maksavad kinni kliendid
solidaarselt.

Hans Saarvelti sõnul on Tele2 4G strateegia märksõna mõistlikkus.

"Katame praegu 4G-ga tihedamini asustatud piirkonnad ning laiendame tänavu võrku veel kolmes-neljas linnas, kuid kõigi äärealade katmine pole meie seisukohast veel ratsionaalne, sest kasutajaid pole.

Turundussurve 4G kasutamiseks tuleb praegu pigem operaatoritelt, mitte kasutajatelt. 4G on kindlasti tulevikus järjest olulisem, kuid praegu on võrgu- ja lõppseadmete hind kõrge ning valik väike.

Meie strateegia on pakkuda odavaimat teenust ja seega ei saa me panna kõigi oma klientide õlgadele alakasutatud võrgu ehituse."

Saarvelt lisas: "Ehitame võrku vastavalt kasutusele ja osaleme ka juuli alguses toimuval teisel 800 MHz sageduse 4G litsentsi oksjonil".

Tehnilise Järelvalve Amet viis aprillis läbi mobiilse interneti kiiruse mõõtmised. Tele2 võrgus oli keskmine allalaadimiskiirus 19,2 Mbit/s ning ka Eesti rekordkiirus 116 Mbit/s. Tele2 avas 4G võrgu 2012. a novembris.

Elisa: EMT-l on 4G litsentsi sagedusalast vähemalt 20% katmata!

Elisa tellitud EMT LTE800 võrgu mõõtmised näitasid, et EMT 4G mobiilse interneti võrgu katvus oli 17. juuni õhtu seisuga vähem kui 78% kogu Eestist, kuigi litsents nõudis katvust 95%.

Nt Hiiumaa ja Saaremaa on katmata koguni kolmandiku ulatuses. Mõõtmistel ei õnnestunud signaali üldse tuvastada Audru, Tõstamaa, Sangaste, Ikla, Häädemeeste, Külitse, Tõrvandi jm piirkondades - signaal oli null.

"Vastavalt litsentsitingimustele on EMT üles pannud küll 199 vajalikku tugijaama, kuid mobiilse interneti kiirus on vähemalt 22%-l Eestimaast alla litsentsitingimustes nõutud 5 Mbit/s ja levitugevus ei vasta täna õhtuse seisuga rohkem kui viiendikul Eestimaast litsentsitingimustele," ütles mõõtmisi teostanud Pemetel OÜ juhatuse esimees Priit Roosipuu.

"Mõõtmisi alustasime 17. juuni südaöösel 00.01, mil litsentsiga nõutud katvus pidi olemas olema ning sõitsime kuue ekipaažiga läbi üle 5500 kilomeetrit. Pilt on täpne ja põhjalik - augud on suured."

"EMT võitis sageduslubade konkursi just seetõttu, et lubas Tehnilise Järelevalve Ametile (TJA) LTE800 võrgu valmis ehitada lubatud tähtajaks, mis oli Elisa hinnangul juba ette ilmselgelt ebarealistlik," selgitas Elisa juhatuse esimees Sami Seppänen.

"Lubamatud puudused võimaldavad TJA-l EMT-lt litsentsi ära võtta. LTE800 sagedused on operaatoritele väga tähtsad ning seepärast suhtusid osalejad sellesse võistlusse ka tõsiselt.

Võitjaks pidi saama see, kes lubab kõige kiiremini välja ehitada Eestit katva 4G mobiilse interneti leviala. Praegu aga paistab nii, et konkurss võideti ebaausalt. Loodan, et TJA reageerib kiirelt ja otsustavalt."

Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse kohaselt pidi litsentsikonkursi esimese etapi võiduks mobiilioperaator pakkuma välja kuupäeva, milleks on püstitatud võrk, kus on vähemalt 199 LTE800 tugijaama, mis katavad 95% Eestimaa territooriumist LTE800 mobiilse interneti levialaga ning kus võrgu pakutav teenus tagab kliendile andmeedastuskiiruse vähemalt 5 Mbit/s kogu väljaehitatud leviala ulatuses.

EMT pakkus selleks kuupäevaks 16. juunit, Elisa 26. juulit ning Tele2 20. detsembrit. Järgnevad LTE 800 MHz sagedusload antakse enampakkumise konkurssidel välja ajaliselt hiljem ning neis on märkimisväärsed geograafilised piirangud, mis kehtivad osaliselt isegi kuni 2015. aasta juunini.

Need piirangud aeglustavad tunduvalt järgmiste konkursside võitjate võrgu välja arendamise tempot - seega oleks esimese loa saajal konkurentide ees oluline edumaa.

Pemetel OÜ on sõltumatu Eesti ettevõtte, mis tegeleb alates 2002. aastast mobiilsidevõrkude mõõtmise, häälestamise ja planeerimisega. Valdava osa tööst teostab ettevõte välismaal.