Linux on vallutanud tööstusettevõtted, valitsusasutused ja avaliku sektori - pole siis ime, et see pole enam Eedeni aed, kus õilsad ja aatelised tarkvarameistrid "päris oma asja" ajavad.

LWN.net saidi asutaja-toimetaja, Linuxi kerneli kallal töötanud Jonathan Corbet teatas Linux.conf.au 2010 konverentsil Wellingtonis Uus-Meremaal, et 75 protsenti koodist tuleb inimestelt, kes saavad selle eest raha. 18 protsenti on endiselt asjaarmastajate looming. Ülejäänud seitsme protsendi päritolu on "liigitamata".

Linuxi arendajad kirjutasid vahemikus 24.12.2008-10.01.2010 umbes 2,8 miljonit rida koodi, millest sündis 55 000 parandust kernelile. See on ligi 7700 rida koodi päevas. Suurimad panustajad on Red Hat (12% kogumahust), Intel (8%), IBM ja Novell (mõlemad 6%) ja Oracle (3%).

Google ja Apple kasutavad oma lahenduste loomiseks Linuxil põhinevaid süsteeme, aga ei kipu kernelikoodile midagi lisama, nii et jäid sellest nimekirjast välja.

Corbet teatas ka, et seadmete toetus on juba peaaegu universaalne: "Me toetame rohkem eri riistvara kui praktiliselt ükski teine süsteem. Graafika ei valmista selle aasta lõpus enam probleeme."

Mõned seadmed, näiteks võrgukaardid, vajavad endiselt Linuxi all tööks lisapingutusi, sest nende arhitektuuri puudutav info on saladus. Corbet soovitas neid väheseid vältida ja otsida alternatiive, mis on enamasti saadaval. "Neid müüjaid oleks parim vältida. Me tegelikult ei vaja enam neid."