Linux võidab!
Linuxil pole tippjuhti. Seega puudub ka kord-aastas-suurüritus, mida juhib karismaatiline alfaisane. Aga kui oleks, ja üritus kajastaks selle aasta esimest poolt, võiks esimene kõne alata kahe sõnaga: Linux võidab!
Esiteks, USA turuuuringute firma NPD Group teatas, et Google'i Androidi platvormi kasutavate seadmete müük ületas riigis aasta esimeses veerandis Apple'i iPhone'i tulemused, mis tõstab selle kuhtuva RIMi järel teiseks turuliidriks.
Android on muutunud üha konkureerivamaks, levides nii taibutelefonide kui tahvelarvutite turule (saadaval on juba Delli ja Archose seadmed). See võib olla põhjus, miks Apple alustas HTC vastu patendirikkumise ettekäändega kohtulahingut, tuues tõestuseks paljud Androidi telefonid.
Teiseks, Google teatas plaanist VP8 videokoodeki algkood kõigile avatuks muuta. Nad omandasid selle On2 ostuga aasta alguses, ja VP8, Vorbise ja MKV põhjal sündis Google'i WebM videovorming. See on Linuxile eluliselt tähtis.
H.264 formaat, mida kasutavad Apple ja paljud HTML5 videovoogedastused on patentidega koormatud. Selle praegused avatud lähtekoodiga teostused elavad mittelegaalsuse hirmus. VP8 ja WebM omavad potentsiaali selle kvaliteedile vastata, ja kuigi WebM tõmbab kahtlemata ligi sarnaseid legaalseid probleem, peaks Google'i suurune kilp paljusid Linuxi distrosid rahuldama - eriti, kui Mozilla, Opera ja Adobe on kinnitanud omapoolset toetust.
Paljud meist on harjunud mõtlema, et kui Linuxi edu mõõta, peab selle paigaldama ja seda jooksutama rohkematel lauaarvutitel kui Microsoft Windowsit. Paljud Linuxikasutajad tunnevad endiselt sama. Aga arvutite maailm on muutunud.
On rohkem kui üks viis hinnata millegi edu, mis sündis lihtsalt väärt ideena. Windows, Linux ja OS X on ellujääjad. Need on nii kaua vastu pidanud, sest eksisteerivad oma isiklikes ökosüsteemides.
Näiteks Linuxit toidavad veider segu ettevõttetasandil investeeringutest, manusriistvaratootjatest ja fanaatiliselt pühendunud kogukond. Sisenemispiir on rahaliselt odav ja süsteem hoiab end käigus ka väheste rahasüstidega. Need tegurid on mõjutanud, kuidas see välja näeb, tundub ja töös püsib.
Microsofti ja Apple'i ökosüsteemid on oma keskkondadele võrdselt hästi kohastunud. Esimene on praktiline: selge funktsionaalsus täpselt küsitud summa eest. Teine on aina tähtsam segu trendist ja funktsionaalsust. Aga asjad pole enam samad. Ökosüsteemide piirid on hägustunud. Apple ületas Microsofti turuväärtuse ja võitis selgete kasutajaliideste ja madalamate hindadega tuhandeid uusi fänne. Jõudude vahekord on muutunud.
Google'i tõttu on ka Linux muutunud aina vähem avatuks. Uutel turgudel, kus seda saadab enim kommertsedu, muutub see üha enam Apple'i sarnaseks. ROMid on krüpteeritud, kolmandate osapoolte rakendusi peab müüma läbi kindla tarnija, isiklikku infot hoitakse kindla pakkuja poolt "pilves".
Kui Linux tahab sarnast edu maitsta, toimub see ehk sarnaste mööndustega kasutajate vabadustele.
Aga see oleks läbikukkumine. Linuxi ökosüsteem muutuks sponsoreeritud kernelilisade, tasulise toe ja lühikeste elutsüklite tõttu saastatuks. See oleks ehk kommertslikult edukas, aga mitte enam aktiivne.
Meie hüpoteetiline tippjuht teeks edasisi kompromisse ja otsuseid, mis käiks Linuxikasutajate huvide vastu. Just seetõttu pole meil tippjuhti, ja seetõttu on avatud lähtekoodiga tarkvara edu nii raske kirjeldada konkurentidega sama keelt kasutades!
