Levinud internetipettused ja kuidas neid vältida
Inimesed üle maailma kaotavad internetipahalaste tõttu oma sääste, kodusid ja väärikuse.
Levinuim taktika on endiselt phishing (eesti keeles näiteks õngevõtmine), mis tähendab inimeste uskumapanemist, et nad on oma pangalt või teiselt asutuselt kirja saanud. Seal on link saidile sisselogimiseks, millele klikkides ilmub veateade vabandusega serverite ülekoormatuse tõttu ja palvega hiljem uuesti proovida. Tegelikult on nende sisselogimisandmed salvestatud ja pahalastel ligipääs nende pangakontole.
Majandusspetsialist Darrin Baines: "Te peate mingil tasandil petturit usaldama. Näiteks, kui keegi saadab e-kirja ja ütleb, et ta on Aafrikas ja vajab natuke raha, peab selles narratiivis olema midagi, mis käivitab tunde, et nad on usaldusväärsed."
Inimesed on muutunud tänu e-kaubandusele netiohtude suhtes õnneks targemaks. Suurbritannias langes 2009. aastal kaardipettustes kaotatud summa 16 protsenti, 2008. aasta 182 miljonilt inglise naelsterlingilt 153 miljonile. Netis šoppamine kasvas 2008. aastaga võrreldes aga 15 protsenti, kogutulemuseks 47 miljardit inglise naelsterlingit.
Internetipettused
Internetikelmidel on ainult üks eesmärk: teie raha ära krabada. Nad teenivad ülemaailmselt sellega üle miljardi dollari. Kui teate levinumaid trikke, on kergem puutumata jääda.
Väga levinud on näiteks millegi eest ettemaksu paluda, näiteks lubada tohutut rahalist võitu, kui mitmesugused summad esmalt välja käite.
Selle pettuse tavaline vorm on kuulus Nigerian 419 e-kiri. See väidab, et surnud riigiametniku pere vajab suure varanduse riigist väljaviimisel abi. Esmalt küsitakse teie kontaktandmeid, aga eesmärk pole identiteeti varastada. Kui esimesele rahaküsimisele reageerite, saabub teine e-kiri, mis palub isegi rohkem.
Selle pettuse lähisugulane on võltsloterii. See algab e-kirjaga, mis väidab, et võitsite teises riigis tohutu summa, aga selle kättesaamiseks peate kohalikku lotomaksu tasuma. Nii paljud langevad selle õnne, et tegemist on tulusa äriga.
Reegel on lihtne: kui te ei osalenud, ei saa midagi võita.
Teine pettus seostub börsiga. Kurjategijad ostavad hulgaliselt väikese väärtusega aktsiaid ja saadavad siis laiali palju kirju, kus ennustavad samast aktsiast suurt võitjat.
Lootus jääb, et inimesed võtavad oma börsimaakleritega ühendust, ostavad seda ja kergitavad hinda veelgi. Kui teatud piir on käes, müüvad petised aktsiad maha ja pistavad tulu tasku. Kõik teised jäävad kiiresti odavaks muutuvate aktsiate peale istuma.
Populaarne on ka eksimatu ennustuse pettus. Teile lubatakse teatud tasu eest näiteks võiduhobuse nimi öelda. Pettur võtab ühendust paljudega ja mainib eri hobuseid. Mingi loom muidugi võidab ja kellele see nimi ette öeldi, hakkab uskuma, et petis teab midagi. Matemaatiline mäng, kus ei saa kaotada.
Emotsioonidega mängimine tasub petturitele ära. Kui leiab aset looduslik katastroof, hakkavad abi paluvad e-kirjad juba tundide jooksul kõikjale saabuma. Raha ei lähe aga heategevuseks, vaid e-kirjas viidatud saidid salvestavad krediitkaardiandmeid.
See on vastik trikk, mis ekspluateerib inimeste lahkust, aga ka kerge vältida. Oodake lihtsalt üleskutset meedia poolt ja külastage siis ametlikku saiti.
Suur spämmihulk puudutab võltsravimeid - väidetavalt kergesti saadaval viagra, retseptiravimid, ergutid jm. Vahel on pakkumisel isegi kanep ja ecstasy. Inimesed hakkavad harva kaebusi esitama, kui need ei saabu. Pealegi saab ligi krediitkaardiandmetele.
Viimane variant on ootamatu kõne väidetavalt teie internetiteenuse pakkujalt, kes ütleb, et teie arvutis on viirus ja see nõuab kohe eemaldamist. Selleks vajab ta eemalt ligipääsu, et probleem "parandada". Ta teatab mõni minut hiljem, et asi on korras, aga makske ka väike tasu. Ta teatab abivalmilt, et maksta saab krediitkaardiga - ja paljud lähevad sellega kaasa. Nt Suurbritannias levib nagu kulutuli.
Netioksjonipettused
Netioksjonite saidid on ohtlikud, sest iga tehing põhineb usaldusel. Dr Baines: "Paljud ütlevad, et karja järgimine on halb, kuid kari on viis reputatsiooni või usaldust luua. eBay on väga edukas, sest võimaldab müüjaid hinnata. Amazon võimaldab lisaks tooteid hinnata, aga kõik need saidid töötavad inimese reputatsiooni põhjal.
100 protsenti positiivne kauplejamaine on raha väärt, nii et petturid otsivad paroole, millega sisse logida, parooli muuta ja taas väljuda. Kui püüate oksjonisaidi omanikke veenda, et olete õige kontoomanik, vähendab pettur teie reputatsiooni mitteeksisteerivate kaupade müügile panemisega.
Andmeid saab õngevõtmise tehnikaga. Jätke meelde, et ükski endast lugu pidav oksjonisait ei saadaks teile e-kirja palvega lingile klõpsata ja sisse logida. Selleks tuleb alati esmalt saidile minna.
Kasutage alati saiti sisse ehitatud maksesüsteemi. Kui kaupleja nõuab telefoniülekannet PayPali asemel, keelduge. Sellised tehingud pole pettuse eest kaitstud. Need seostuvad tavaliselt millegi kuluka (eriti kaamerate)pakkumisega odavalt.
Te võidate oksjoni ja saadate raha, aga tehing ei õnnestu. Müüja saadab e-kirja, mainib, et tema PayPali kontoga on pahasti ja küsib, kas võite muul viisil üle kanda. Teete seda, ja ta kaob rahaga.
Sellega seostub võltsdeponeerimine. Hoiustaja on usaldatud kolmas osapool, kes võtab ostja raha vastu ja saadab selle edasi, kui müüja kauba teele saadab. eBay soovitab escrow.com'i ja seletab, kuidas seda kasutada. Kui müüja soovitab mingit teist teenust, võib olla põhjust muretseda.
Kauba saatmine enne maksmist. Oksjoni võitjal ei saa korraga raha ära saadetud. Ta on siiski innukalt huvitatud olukorra lahendamisest; võib isegi saata tõestavaid dokumente, et tal on varsti vajalik raha olemas. Aga see dokumentatsioon on võltsitud! Hämmastav, kui paljud igal aastal selle õnge lähevad. Ärge kunagi saatke kaupa välja, kui pole raha näinud PayPali või pangakontol.
Uuestimaksmine: usaldatud maksetöötlusesüsteemi puhul vast lihtsaim pettus. Saate raha PayPalist kätte ja saadate lubatud kauba välja. Ostja kurdab siis aga PayPalile, et pole midagi saanud. Ta saab raha uuesti ja vahe tuleb teie taskust. Sellest pääseb, kui saadate kauba PayPali poolt kinnitatud aadressile ja kasutate jälgitud teenust nagu Recorded Delivery. Lisage turvalise kättetoimetamise tasu postitasule, aga ärge tõenäosust suuremaks hinnake. Panna ostja seetõttu rohkem maksma on juba ise odav trikk nagu allpool pikemalt seletame.
Suured või teadmata postitasud. Piiripealne pettus, mis meelitab paljusid uusi müüjaid, kes sooviks oma oksjonisissetulekut maksimeerida. Kui olete eales midagi eBayl müünud, teate, et väikese asja postitasu pole suur - võib-olla mõnikümmend krooni ja postkontoris käimise vaev.
Kui müüja tõotab postitasu ainult oksjoni võitmise korral teile teada anda, on ta tõenäoliselt pettur.
Info eest maksmine. Huvitav pettus, sest ei sisalda kauba müümist, vaid info müümist kauba saamise kohta. Listingulehekülg võib näidata näiteks iPhone'i ja sama kinnitab kirjeldus, aga tegelikult ostate hoopis infot, kuidas leida tooteid, mille kirjeldustes on kirjavigu ja seega neile ei esitata pakkumisi.
Sellise info saamiseks kasutage pigem tasuta teenust nagu www.missing-auctions.com saidil.
Võltskaup. eBay suguste saitide töötajad näevad palju vaeva, et see ruttu eemaldada, aga osa pääseb ikka läbi. Olge ettevaatlikud väga üldise foto või kaubamärgi puudumise korral. Kui müüja ütleb, et toode on "nagu tuntud kaubamärk x", on targem lahkuda.
Teine võltskauba müüjate taktika on listing lühike hoida, nii et teile jääks mulje nagu sattusite hea võimaluse peale.
Kaasaaitaja enampakkumised (hinna kunstlik tõstmine, tehes enda kaubale pakkumise) on näiteks Suurbritannias seadusega keelatud. Selle vastu aitab endale piiri seadmine, millest üle ei maksaks sentigi.
"Ma pole asjatundja". Olge ettevaatlikud müüjate suhtes, kes kuulutavad, et pole päris kindlad, mida müüvad. See võib peita fakti, et kaubal on midagi viga või see pole päris see, mida nad väidavad. "Sold as seen" (müüdud nagu nähtud) silt kutsub ettevaatusele.
Esitage küsimusi ja paluge müüjal täpne olla. Kui ta käitub kahtlaselt, hoidke eemale ja kaaluge temast teatamist.
Piraatmaterjal. Kui ostate näiteks DVD-filmi, mida pole veel välja antud, riskite halva piraatkoopiaga DVD-RW kettal, kus näete värisevat käsikaamerat ja saalisistujate päid ning kuulete kinokülastajate matsuvaid suid.
Pettused sotsiaalvõrkudes
Me kaldume sõpru usaldama, ja see muudab sotsiaalvõrgud netikurjamitele suurepäraseks mängumaaks. Kui info pärineb kelleltki tuttavalt, on seda palju kergem usaldada. Aga tema konto võis olla lahti häkitud, mille vahendusel kurjategijad nüüd linke kahtlastele saitidele välja saadavad.
Paljud sotsiaalvõrgud lubavad oma sissetulekule mõeldes kasutajatel oma kontodele rakendusi paigaldada ja mänge nautida. Paraku ei suuda koguni saitide turvameeskonnad kõigil rakendustel silma peal hoida.
Seetõttu eksisteerib tõeline oht, et võite pahavara arvutisse lasta. Siis võetakse nt teie Facebooki või MySpace'i konto üle ja hakatakse sealt spämmi või pahavara laiali saatma, või varastatakse krediitkaardi andmed.
Selle vastu aitab korraliku viirustõrjetarkvara kasutamine ja uurimine netis, milline on end paigaldada paluva rakenduse maine. Levinud on näiteks mureliku sõbra soovitused, kuidas mingit uut ohtu vältida.
Hulk Facebooki postitusi lingiga pahatahtlikule saidile võivad sellele kinkida usutavuse, mida teisel viisil kergesti ei saavutaks. Paljud ei pruugi linki proovidagi, enne kui sõpradele soovitavad. Ka linke maksab guugeldada, et näha, kas tegemist pole pettusega.
Konto varastanud pettur võib ka kellegagi juttu alustada ja probleemi üle kurta. Ta on näiteks välismaal ja teda rööviti. Kas võiksite raha üle kanda, et ta koju saaks?
Selle vastu aitab muidugi näiteks küsimuste esitamine, millele ainult tema vastuseid teab. Siin ei maksa samas unustada, et tal on ligipääs teie profiilile, varastatud kontoga seotud profiilile ja teie ühiste tuttavate omadele ka. Seetõttu tasub küsida unikaalsetest sündmustest, mis juhtusid ehk kümnendeid tagasi ja millest te pole omavahel pikalt rääkinud.
Varastatud kontolt võib tulla ka link teie fotole teisel saidil, mille kaudu sinna minna ja foto eemaldada. Isegi, kui teate, et pole sinna pilti üles laadinud, on kerge lingil klõpsata ja võltssaidile jõuda.
Tuttava isiku kindlakstegemiseks pole muidugi kindlamat vahendit kui teisel viisil ühendust võtta - telefonitsi või e-kirjaga, näiteks.
