Praegused lameekraantelerid on varasematest eredamad, õhemad ja paremad, aga arenguruumi leidub alati. Parandada saab kontrastsust, värviesitust, pikslitihedust, resolutsiooni, eredust, mõõtmeid (veel õhemaks) jm.

3D-televiisorite puhul valmistab tootjatele hetkel peavalu ka uus nähtus crosstalk, mida võiks tõlkida läbi- või ülekostvuseks.

Kuidas see töötab?

Et tekitada kahemõõtmelisel ekraanil kolmemõõtmelisuse illusioon, peab teler looma vaataja mõlemale silmale eraldi pildi. Praegused 3D-telerid näitavad neid kiiresti üksteise järel. Kaasa aitavad spetsprillid, mis juhinduvad teleri infrapunaemitteritest ja sulgevad-avavad mitu korda sekundis oma katikuid (vasaku pildi näitamise ajal sulgub parem katik, ja vastupidi).

Ülekostvust (ähmast efekti pildi äärtes) loobki, kui need kaks pilti pole täielikult eraldatud, nii et osa parema silma pildist satub vasaku silma pildile ja vastupidi.

Põhjuseid on teisigi: LCD-ekraani vedelkristallid ei lülitu piisavalt ruttu tumedalt heledale või vastupidi, plasmaekraani fosforielementide järelkuma kestab liiga kaua, 3D-prillid ei tööta teleriga ideaalselt sünkroonis või on kaldenurga suhtes tundlikud...

Ülekostvus võib olla parimal juhul soovimatu segaja, halvimal juhul aga ruumilise efekti täielikult rikkuda ja pildi väga inetuks muuta. Selle eemaldamisega praegu suured teleritootjad tegelevad.

Nii et kui osta uus 3D-teler, kuidas teada, et see tekitab võimalikult vähe ülekostvust? Paljud usuvad, et küsimus on seotud vana vaidlusega: kumb on parem, LCD või plasma.

Plasma eelised

Panasonic on tuntud nii tipptasemel plasma- kui LCD-ekraanide tootjana.

Firma tehnilise turunduse juht Markus Wagenseil usub, et nii 2D- kui 3D-pilti näitava teleri ehitamiseks on parem kasutada plasmalahendust. Panasonicu 3D-televiisorid piirduvadki seetõttu neil päevil VT20 ja GT20 seeriatega.

Wagenseil selgitab: ülekostvuse määr teleris sõltub sellest, kui ruttu teler suudab parema silma pildi vasaku oma vastu vahetada, ning tagasi. Plasma reaktsiooniaeg on LCD omast alati palju kiirem, praktiliselt kohene.

Plasmateler võib tekitada ülekostvust ka vajadusest järelhõõguda, kui plasma läbi valgustada. Panasonic lahendas asja fosforielementidega, mille lagunemisaeg on kolm korda kiirem kui 2D-telerites kasutatul.

Wagenseil nimetab LCD suurte probleemidena ka "valgest mustaks" muutusi (ei valmista plasmal probleemi, aga tekitab LCD puhul kuni kolmandiku ülekostvusest), kuumust (3D LCD televiisor saavutab tippkvaliteedi umbes 60-90 minutiga, 3D-plasmateler aga kohe), 3D-prille (mitmel põhjusel nagu katikud, väljutusnurk, valgusläbilaskvus jm).

LCD eelised

Plasmaekraanide probleem on olnud seevastu alati eredus. Neil on raske korraga piisavalt valgust toota, vähe energiat tarbida ning õhukeseks jääda. LCD on siin plasmat alati üle trumbanud, eriti tänu Direct LED LCD tehnoloogiale.

Philipsi tehnilise turunduse juht Danny Tack usub, et LCD on parema valgustootlikkuse tõttu 3D jaoks parem. Valgusega mängimine ja kavalad pilditöötlusnipid aitavad ülekostvust kontrolli all hoida.

Plasmal on tema meelest 3D-teleris kaks põhipuudujääki (väljuv valgus pole polariseeritud, aga 3D-prillides on; contouring ehk posterisation ehk solarisation - viletsa värviesituse tõttu inetud värviribad nurkades).

Tack tunnistab, et äärevalgustusega LCD-telerites on ülekostvust sama palju kui plasmatelerites, aga Direct LED LCD-teleritel tänu skaneerivale tagavalgustusele palju vähem. See oskab ekraani osi tumedamaks või heledamaks muuta, et potentsiaalset ülekostvust peita.

Tack loodab Philipsi telerites ülekostvuse lähiaastatel täiesti kaotada.

Kokkuvõtteks

Home Cinema Digesti toimetaja ja Techradari ajakirjanik Jamie Carter tuleb kokkuvõtete tegemisel appi ja tunnistab, et plasmal on ilmselt praegu LCD ees eelis.

"3D on väga uus tehnoloogia - esimene põlvkond ei näe sellisel puhul kunagi laitmatu välja. 3D Blu-ray standardi autor on Panasonic, nii et neil on olnud rohkem aega ülekostvuse vähendamisega tegeleda. Aga tegu on siiski esimese põlvkonna tehnoloogiaga.

Ülekostvus tekib põhimõtteliselt sellest, et kaks 3D-pilti ei vahetu piisavalt kiiresti - parem silm näeb seda, mis mõeldud vasakul ning vastupidi. See seostub peamiselt muidugi ekraani kiirusega, milles on plasmal praegu eelis. Plasmatelerites on ülekostvus vaevu märgatav."

Carter nõustub Philipsi esindaja Tackiga, et LCD-telerite eredus võib olla plasmaga võrreldes eelis, aga ta ei usu, et see annab praeguses kontekstis tingimata mingit kasu.

"Plasmaekraanid on tavapäraselt tumedamad kui LCD, aga 3D-prillid eemaldavad mõlema tehnoloogia puhul palju olemasolevast valgusest. Võime vaielda, aga ereduse puudumine on turvalisem tee, sest ülekostvus on ilmseim 3D-piltidel, kus on palju kontrastsust heledate ja tumedate värvide vahel.

On õiglane öelda, et ainult 400 Hz LCD-telerid võivad plasmadele ülekostvuse vähendamise osas väljakutse esitada, eriti kui 3D-mängud muutuvad väga populaarseks.

Panasonic ei saa siiski loorberitel puhata. 3D-plasmateleritel võib esineda vähe ülekostvust, aga ma olen märganud liikuvate objektide äärtes värelust. Kaasaegne 3D ei näe veel päris "ehtne" välja."

Panasonic oli mõne aja vältel ainus 3D-plasmatelerite tootja, aga Carteri meelest on kõnekas, et Samsung ja LG neist hiljuti eeskuju võtsid. Ta ei usu siiski, et see tähendab poolte valimist. Pigem on tootjad kahevahel ja katsetavad mõlemat. Samsung, LG ja Panasonic on kolm viimast tootjat, millel on suured plasmatelerite vabrikud.

Mida siis öelda 3D-teleri ostjatele? Põhiasi on meeles hoida, et enamik vaadatavast on siiski endiselt 2D, nii et puhtalt 3D-esituse põhjal ostu teha oleks viga. Lugege eri arvustusi, tutvuge poes erinevate valikutega ja leidke isiklik lemmik.