Lahinglaskmised – allüksuse väljaõppe kõrgpunkt
(7)
Tuginedes hiljuti 1. jalaväebrigaadis toimunud lahinglaskmiste seminarile on see harjutus niisugune väljaõppevorm, mis tõstab ka sõdurites teotahet ja sunnib neid rohkem pingutama, kirjutab 1. jalaväebrigaadi staabiohvitser major Lauri Teppo ajakirjas Sõdur.
Peale selle tõstavad lahinglaskmised vastastikust usaldust nii sõdurite ja ülema vahel kui ka erineva tasandi ülemate vahel.
Lahingumoonaga harjutusel peavad nii tegev- kui ka reservväelastest ülemad ning ka korraldajad usaldama oma võitlejate oskusi ja julgust. Võitlejad aga peavad omakorda ilmutama piisavat asjatundlikkust relvade käsitsemisel, et võimaldada ülematel kavandatud manöövrite elluviimist.
Minu jaoks on olnud lahinglaskmiste planeerimine ja korraldamine üks huvitavamaid ning keerukamaid ülesandeid senise teenistuse jooksul.
Seda põhjusel, et lahinglaskmine ühendab endas nii taktikalise soorituse kui ka keeruka ürituse organiseerimise (meditsiin, ohutustehnika, sihtmärgid jne). Samuti on lahinglaskmiste puhul oluline allüksuse initsiatiiv ja agressiivsus lahinguväljal.
Lahinglaskmiste tüübid
Olen näinud, kui lahinglaskmiste korraldaja on planeerinud laskmiste stsenaariumi ühes sihtmärkide asetuse ja ohualadega, aga taktikaline ülem on otsustanud tegutseda teisiti.
Tulemuseks on halva maiguga olukord: ühest küljest on allüksuse ülemale antud lahingukäsk ja temalt eeldatakse taktikalist otsust, teisalt on harjutuse korraldaja juba mõelnud välja manöövriskeemi, mille järgi paigutab sihtmärgid. Sellist olukorda tuleks vältida.
Lahinglaskmisi võib jaotada liigiti. Näiteks üksuse suuruse, manöövri liigi või siis ka selle järgi, kas tegu on ühend- või üksikrelvaliigi laskmistega. Et illustreerida laskmiste kavandamise keerukust toon näitena esile drillivad laskmised ja ülema otsusega laskmised.
Drillivad laskmised on harjutused, kus taktikalise ülema otsus manöövri korral pole oluline ning mõnda drilli harjutatakse lahingumoonaga. Näitena võib tuua lahingupaari ruumi puhastamise, pooljao tule ja liikumise, kaevikuliini puhastamise vms tüüpi laskmised. Seda tüüpi laskmised on reeglina rakendatavad madalamal tasemel suure korduste arvuga.
Dünaamiline lahinglaskmine ehk taktikalist otsust sisaldav laskmine on harjutus, kus üksuse ülemal on vajadus ja võimalus teha otsus, valides kahe või enama lahenduse seast. Näiteks rühma kiirrünnakul, kus rühmaülem peab otsustama vähemalt seda, missugust manöövrit kasutada rünnakuks.
Otsustusvabadus
Olen veendunud, et peame püüdlema dünaamiliste või vähemalt dünaamilisemate laskmiste poole, sest see tõstab nii harjutavate ülemate kui ka laskmisi korraldavate ohvitseride ja allohvitseride professionaalsust.
Samas tekib küsimus, kuidas luua piisav otsustusvabadus taktikalisele ülemale, ilma et kannataks korralduslik ning ohutustehniline pool.
Selle saavutamiseks on kolm võtmetegurit. Esiteks koostöö. Lahinglaskmised õnnestuvad, kui harjutava ülema ja laskmise korraldaja vahel on sümbioos. Ei saa eeldada, et taktikaline ülem saab lahingupildist aru täpselt nii, nagu see sihtmärkidega kuvatud on.
Selle taju kujundamiseks on vaja pidevat suhtlemist, kontrollimist ja koordineerimist. Olukorda tuleb kujundada nii ettekannete, vastase ehk sihtmärkide paigutamise, kaudtulelöökide planeerimise, „haavatutega“ tegelemise jms abil. Seejuures pidades alati silmas ohutustehnikat ja väljaõppe eesmärke.
