Kuus nippi: kaitse nutiseadet ja selle sisu
Annan praktilisi soovitusi, kuidas teha kindlaks, et nii nutiseadmed kui ka isiklikud andmed oleksid kaitstud.
SIM-kaardi kood
Kõige elementaarsem on SIM-kaardil ära muuta selle kood. Muidugi on väga mugav jätta koodiks 1234 või 0000, aga sel juhul saab teine inimene sekunditega juurdepääsu andmetele ja võimaluse omanikule arvet teha.
Veel parem on seadmele peale panna ekraanilukk. See võib igapäevasel kasutamisel tunduda küll tüütu, aga telefoni kadumise või varguse puhul teeb see andmetele ligipääsemise tunduvalt raskemaks.
Numbriparool ei tohiks olla liiga lihtne ning mustriga luku puhul tuleks vältida etteaimatavaid „Zorro“ või ruudukujulisi mustreid.
Näiteks Elisa poolt väljastatavatel Mobiil-ID toega SIM-kaartidel on juba eristuvad ja ainulaadsed koodid, mida vahetama pole vaja. Küll ei maksa koodi kaasas kanda, vaid meelde jätta.
Tarkvarauuendused
Olgu nutiseadmes milline opsüsteem tahes, alati on mõistlik teha süsteemiuuendusi. Kuigi nende allalaadimine võib tunduda tülikas, tuleks seda ebamugavust taluda, sest uuendused parandavad enamasti ohtlikke turvaauke ja tarkvaravigasid ning lisavad uusi funktsioone, mis muudavad seadme kasutamise mugavamaks.
Samadel põhjustel tasuks uuendada kasutusel olevaid äppe. Mugav on seadmel lubada neid wifi võrgus viibides automaatselt uuendada. Sel juhul on asi vähem tülikas ja värskendused ei kuluta asjatult mobiilandmeside mahtu.
Äpivalik
Nutiseadmete puhul on vaieldamatult parim see, et saame ise otsustada ja alla laadida just selliseid äppe nagu meil vaja on.
Tähtis on meeles pidada, et äppe tasuks alla laadida ainult usaldusväärsetest allikatest nagu Google Play pood (Android), iTunes (Apple) jt.
Kui laadida alla äpp mõnelt tundmatult leheküljelt, siis lisandub oht, et sinna on lisatud pahavara või toimib äpp ka selliselt, et kopeerib telefonist paroole ja muid isiklikke andmeid.
Samuti on mõistlik lugeda teiste kasutajate kommentaare ning eelistada populaarsemaid või poe poolt soovitatud äppe.
Viirusetõrje
Nutiseadmesse saab tõmmata ka viirusetõrjeäppe. Need toimivad samamoodi nagu arvutis: skännivad allalaaditud faile ja veebilehti ja tuvastavad juba olemasolevaid turvariske.
Viirusetõrje tuleb kasuks ka vanematele, kui lapsed laadivad iseseisvalt äppe alla ja külastavad erinevaid veebilehti.
Kindlasti ei tasuks viirusetõrjet kasutades loorberitele puhkama jääda ning alati on oluline üldisi turvanõudeid järgida (ära klõpsa tundmatut linki, ära ava suvalist faili jm).
wifi
Levinuim oht nutiseadmete kasutajale on avalikus wifi võrgus viibimine. Seal on teistel sama võrgu kasutajatel võimalik ligi pääseda kõigile meie seadmetes olevatele andmetele.
Tundmatusse wifi võrku logides peab arvestama sellega, et selle loojate ainueesmärk võibki olla paroolide ja teabe varastamine.
Selleks, et vältida avaliku interneti ohtusid, on kõige parem teha mõne teise seadmega hotspot (e.k kuumkoht, pääsupunkt). Kui seda ei saa, siis ärge tehke avalikus võrgus pangatoiminguid ega tööd konfidentsiaalsete failide ning programmidega.
Nutiseadmesse tasuks alla laadida ka virtuaalvõrk (ingl VPN, Virtual Private Network) ehk äpp, mis loob virtuaalse eravõrgu ja takistab teistel selles toimuva nägemist.
Mõtle, mida postitad
Tänapäeval talletavad nutitelefonid ehk isegi rohkem isiklikku infot kui arvutid, sest käivad meiega igal pool kaasas, teavad meie huvisid ja seda, kellega me suhtleme.
Sestap soovitan jälgida ka seda, millist infot enda kohta internetis maha jätta. Kui lähed puhkusele ja kodu jääb tühjaks, siis pole mõistlik teha lennujaamast sotsiaalmeediasse postitust, et „Nüüd lähen nädalaks ära...“.
Parem tee postitus siis, kui reisilt tagasi oled ning jaga muljeid, kui vahva puhkus sul oli.
