Kümme tehnoloogiat, mis muudavad arvutimaailma
Kes ikka jaksab enam kõigel ise silma peal hoida!
3D-videomängundus
Tõsiasi, et tavapäraselt ekraanilt mingisuguse ruumilise pildi väljavõlumiseks peab kandma eriprille, teeb 3D-mängud vähem veenvaks kui mitmikpuute- ja loomulikud kasutajaliidesed. 3D-revolutsioon leiab aset hetkel pigem telemaastikul. Ruumilise meelelahutuse nautimine eeldab kasutajalt päris palju pingutust ja kasutajad on reeglina pigem väga laisad; seetõttu on ka levinud mp3-muusika ja SD-filmid, mitte kõrgema lahutusega helistandardid ja Blu-ray. Me väärtustame alati kasutuskergust üle kvaliteedi.
3D-mängunduse plussiks on, et tegijad ei pea eraldi vaeva nägema, sest stereoskoopiline pilt sünnib draiveritasandil. See tähendab samas ka seda, et mängude loojad-müüjad ei näe 3D levitamiseks vaeva ega innusta seda üle võtma.
Videomängude voogedastus
Superkiire püsiühenduse areng aitab kaasa mitte ainult allalaetavate videomängude levikule, vaid seab tulevikuteemaks mängustriimingu ehk voogedastuse. Valdkonda on juba investeeritud märkimisväärne hulk raha.
Kontsept on lihtne: kõik mängudega seotud andmed istuvad keskserveris, kasutaja peab ainult sisendkäske saatma. See meenutab võrgurollikates ja muudes MMO-mängudes kasutatavat lahendust, aga renderdusmootor ei asuks enam kasutaja arvutis.
Voogedastusel põhines mõne aasta tagune haibitud Phantom-konsool, mis ei jõudnudki paraku müügile. Uued tegijad on aga juba liivakasti saabunud: OnLive, Gaikai, Microsofti projekt jt. Põhiprobleem on endiselt lääg: viivitus, mis jääb nupuvajutuse ja ekraaniltoimuva vahele, nii et hetkel kasutavad lahendused nii kohalikku töötlusressurssi kui serveripõhiseid tsükleid.
Tootjatele meeldib muidugi, et striimitud mänge ei saa ebaseaduslikult kasutada, sest kasutaja arvutis andmeid polegi.
Kuuetuumalised keskprotsessorid
Neid ei pea enam kaua ootama. Inteli Westmere'i pere (varem tuntud kui Nehalem-C) läheneb selle teostamisele. Kuuetuumalised Core i7 protsessorid on kuude küsimus. Ka mänguloojad oskavad mitmetuumalise koodiga juba päris osavalt ümber käia, nii et PC ressursinõudlikeimad rakendused peaks sellest palju võitma.
Edasiminek on pigem tuumade arvus, mitte korraga tehtud asjade kiiruses, nii et Intel julgustab arendajaid spetsiaalselt kuuetuumalistele protsessoritele lisatööd andma. Hea uudis on, et need peaks pärast BIOS flashi sobima enamikele eksisteerivatele X58 emaplaatidele. Halb uudis: sellised on endiselt kallid.
Juhtmevaba toide
Fulton Innovation demonstreeris paari aasta eest oma juhtmevaba toite lahendust eCoupled. See kasutab kõrgepinget, kuid on nende sõnul tõhus, turvaline ja rakendatav igale pinnale. Demotuba oli pistikuvaba köök, mille valgusallikaid sai kõikjale kinnitada ja letil sai näiteks ühtaegu mobiiltelefoni laadida ja praepanni kuumutada.
Traadita toite alaga tegelev WPC-ühendus valmistub 2010. aasta lõpus välja tooma ka ühtse standardi Qi. See tähendab, et tänased lahendused odavnevad ja tootjad söandavad tehnoloogia otse seadmetesse ehitama, mitte lisaadaptereid pakkuma.
Juhtmeta ekraanid
Monitoride kaks viimast suurt standardit (HDMI, DisplayPort) ei suutnud inimesi kiirustada PC-ekraane ja graafikakaarte uuendama, nii et DVI ei ole veel lähiajal ilmselt kuhugi kadumas.
Tänavune CES-mess tutvustas laiemale ringile aga kaht juhtmevaba ekraani lahendust, mis peaks ka veel tänavu massideni jõudma.
WirelessHD on telerite ja DVD-pleierite tootjate troonipärija HDMI-le. Sellesarnaseid on juba turul (Philips), aga lõpuks ilmub ka korralik standard, mis garanteerib, et eri seadmed üksteist ära tunnevad.
Tähtsamgi võib olla Inteli uus Wireless Display ehk WiDi, mis mõeldud spetsiaalselt sülearvutitele ja saadab WirelessHD kombel videosignaali ressiiverkarpi. See ei tegele "kaitstud" kraamiga, kuid on lihtsam ega nõua sülearvutilt mingit uut riistvara. WiDi on lihtsalt olemasolevate WiFi-kiipide uus tarkvaraline kiht, mis teeb selle odavaks. Kui pildi värskendussagedusele ei lisandu latentsusaega, on potentsiaali palju.
OLED-ekraanid
OLED-ekraanide trooniletõusmist oma valdkonnas on lubatud juba mitmeid aastaid, aga nüüd on see reaalsem kui varem. Näiteks Nexus One on tänu OLED-ekraanile peaaegu iPhone'ist isuäratavam. Eredamad värvid, teravam lahutus, tumedamad mustad toonid, valgemad valged...
Miks OLED on parem? Iga piksel toodab ise valguse, mitte ei filtreeri valgust ekraani taga asuvast valgest või sinisest lambist. See teeb OLED-ekraani ka õhemaks kui tagavalgustusega paneelid, kuigi kalliks. Ja sülearvutitootjad hakkavad seda üha enam kasutusele võtma.
Superkiire püsiühendus
Seda tahavad kõik. Püsiühenduste põhimured arenenud maailmas on hetkel seotud valitsuse sekkumisega ("kolme vahelejäämise" seadus jms) ja hindadega.
Laiendatud reaalsus
Laiendatud reaalsus tähendab tavaelus enamasti mobiiltelefoni kaamera suunamist millegi suunas, et sellest või ümbrusest lisainfot saada, nt pubide või poodide leidmiseks. Kuum uus idee on lisada infot ka inimeste kohta, näiteks tema kohta käivat infot sotsiaalvõrkudest.
Loomulikud kasutajaliidesed
Katustermin hetkel peamiselt mängukonsoolidel levinud lahendustele, kus ekraaniltoimuvat kontrollitakse viibete ja žestidega selle ees.
Hiir ja klaviatuur pole kaugeltki suremas, aga loomuliku kasutajaliidese võimalusi kasutavate odavate sülearvutite ja kõik-ühes arvutite ootamatu pealetung näitab uue trendi sündimist.
Mitmikpuutetugi võib olla n-ö sünnipärane ainult Windows 7 opsüsteemile, kuid selle on kõige paremini suutnud teostada hoopis iPhone'i tegijad. Vastavad rakendused arvutil on pigem natuke ebatäpsed ja loiud, aga peaks tunduma loomulikud, pingutusvabad ja lõppkasutajale nähtamatud.
Saame näha, kuidas Microsoft suudab teostada hetkel ambitsioonikamate loomulike kasutajaliideste hulka kuuluva Project Natali (oma Xbox 360 konsoolile).
2010. a CES-messil kogus palju tähelepanu ka Light Touch projektor Blue Opticsilt, mis muudab iga 10tollise pinna teravaks multipuuteekraaniks. Olgu siis sileda või lainelise!
LTE: uue põlvkonna mobiili-püsiühendus
Mobiilifirmad pole vähemalt USAs sarnase lahenduse kasutuselevõtuga kiirustanud (WiMAX), aga kasvav liiklus sunnib neid siiski ilmselt tulevikule mõtlema. LTE eelis on peaaegu sama suur ribalaius kui WiMAXil, aga selleks ei pea võrke täiesti ümber tegema. LTE esimesed võrgud on Stockholmis ja Oslos ka juba kättesaadavad.
