Samuti on liikvel SMS-sõnumid, mis reklaamivad erinevaid tooteid või ärgitavad edastama isiklikke andmeid.

Elisa tooteturunduse osakonnajuht Mailiis Ploomann kummutab artiklis levinumad müüdid seoses spämmkõnede ja -sõnumitega ja annab nõu, kuidas nendega toime tulla.

Kõige levinum müüt

on see, et välismaise suunakoodiga numbrile vastamine tähendab endale kohe suure telefoniarve tegemist. Ploomanni sõnul on tähtis meeles pidada, et sissetulevatele kõnedele vastamine ei ole tasuline.

„Kui telefonile tekib vastamata kõne tundmatult välismaa numbrilt, siis sellest mingit ohtu ei ole ning rahalist kulu ka mitte, kui tagasi ei helistata,“ selgitab ta.

Juhul, kui telefonile jäetakse sõnum või vastamata kõne võõra suunakoodiga tundmatult numbrilt, on targem seda täielikult ignoreerida. Ka ei tohiks avada SMSides olevaid linke, sest need võivad suunata ebausaldusväärsetele veebilehtedele või peita pahavara, mis kopeerib telefonist isiklikke andmeid ja edastab need soovimatutele isikutele.

Samuti tasub seadistada telefoni selliselt, et MMS-sõnumeid automaatselt alla ei laaditaks.

Ära endast infot jaga

Kui inimene edastab küsijale isiklikke andmeid, ei ole spämm mitte ainult tüütu, vaid viia andmete varguseni.

Sarnaselt spämmivate e-kirjadega, kus Nigeeria printsid teatavad miljonieurosest pärandusest, ei tasu tõsiselt võtta SMS-sõnumeid, mis lubavad e-posti aadressile, pangakontonumbrile või muudele isikuandmetele vastutasuks suuri rahasummasid.

Kui miski tundub liiga hea, et tõsi olla, on see arvatavasti pettus. Mitte kunagi ei tohiks sel viisil levitada enda pangakonto numbrit, isikukoodi ega teisi isikuandmeid.

Miks spämm minuni jõuab?

Tihti tekitab küsimusi ka see, kust pahatahtlikud spämmerid meie telefoninumbreid saavad.

Levinud on numbrite genereerimine spetsiaalsete arvutiprogrammidega juhuvaliku alusel, aga tähele tasuks panna ka seda, millist infot ise enda kohta veebis levitame.

„Spämmi puhul kasutatakse andmebaase, kuhu info koguneb veebis enda andmete jagamisest. Mida vähem oma numbrit välismaa ning ka osade kodumaiste veebilehtede juures jagada, seda parem. Alati enne numbri jagamist tuleks mõelda, kas firma, kuhu enda number teada antakse, on piisavalt usaldusväärne,“ täpsustab Ploomann.

Kuidas spämmijat eirata

Juhul kui number on sattunud spämmerite huviorbiiti, on telefonis võimalik blokeerida sissetulevaid sõnumeid ja kõnesid kindlatelt numbritelt. Seda on osade telefonide puhul võimalik teha kõneseadete alt.

Ploomann soovitab nutitelefonide omanikel häirivate korduvate kõnede puhul kasutada spetsiaalset blokeerimisäppi, mille leiab rakendusepoodidest.

Blacklist- või Call Block äpid võimaldavad piirata kõnesid tundmatutelt numbritelt või konkreetsetelt numbritelt,“ selgitab Ploomann. Seesugused äppe on saadaval laias valikus ning enamik neist on tasuta allalaaditavad.

Nagu e-kirja-spämmi suhtes, saavad inimesed järjest teadlikumaks erinevatest mobiili teel levivatest petuskeemidest ning teadlikkuse tõus teeb ka spämmerite elu raskemaks.

Kõige olulisem nõuanne on säilitada kaine mõistus isikuandmete jagamise osas ja vajadusel äpiga kiusaja blokeerida.

Elisa ootab alati ka klientide tähelepanekuid tüütute spämmkõnede ja -sõnumite kohta. Operaator saab omaltpoolt uurida, kust need tegelikult tulevad ning vajadusel teisigi informeerida ja hoiatada.