Windowsiga arvutis on mõned võimalused, kuidas seda ka tagantjärele kindlaks teha. Õnneks jätab iga tegevus su arvutisse maha jälje. Kui soovimatu uudishimutseja on ainult imetlenud sinu desktopi tapeeti või seal asetsevaid faile, siis seda arvuti muidugi ei fikseeri, kuid iga sisulise tegevuse jäädvustab raal oma põhjatutesse sügavustesse. See muuseas on ka põhjuseks, miks aeg-ajalt oma arvuti kõvaketast rookima peaks.

Vaata viimaseid tegevusi

Nii nagu sisaliku tee kivil jätab jälje, nii fikseerib arvuti ka iga faili avamise, iga visiidi internetti jne. Klikkides Windows-klahvi koos E-klahviga, avaneb failihaldur. Selle vasaku serva ülemises nurgas on valik “Kiirpääsuriba” (Quick Access). Sellel klikkides näed nii viimati avatud või loodud kaustu kui ka faile. Tegelikult saab niimoodi vaadata faile ka programmipõhiselt. Kui sind huvitab näiteks, kas keegi on kasutanud sinu arvutis MS PowerPointi, siis avades selle programmi, vaata “Recent files” ja kogu info on sul nagu peopesal.

Vaata hiljuti muudetud faile

Ka siin tuleb appi failihalduri kiirpääsuriba. Trüki failihalduri paremas ülanurgas olevasse otsinguaknasse: “datemodified”. Avanenud otsingutööriistaaknast saad selle ülaservas olevale kalendriikoonile klikkides valida sobiva otsingukuupäeva. Kõigi eelduste kohaselt on selleks “today” ehk “täna”, kuid otsinguvõimalus ulatub tagasi terve aasta ulatuses.

Vaata oma veebilehitseja ajalugu

Ehkki veebilehitseja ajalugu ära kustutada on lihtne, võib uudishimulikul vahel kiirustades see tegevus ununeda. Igal veebilehitsejal on sätetes alajaotus “Ajalugu” (History), mis jäädvustab kõik veebilehed, mida eelnevalt on külastatud. Seda muidugi juhul, kui pole kasutatud erinevaid inkognito-funktsioone, mis võimaldavad netti külastada ilma jälge jätmata.

Kõige kindlam lahendus

Kõige parem on aga mitte panna oma kolleegide ja lähedaste uudishimu ja tahtejõudu proovile, vaid varustada arvuti ekraaniluku ja parooliga. Seejärel piisab, kui arvuti tagant lahkudes vajutad Windows-klahvi + L-klahvi ning peavalu selle pärast, kas ja kes sinu arvutis ringi võib nuuskida, kaob nagu iseenesest. Hoolitseda tasub ka selle eest, et valitud parool poleks liiga primitiivne, näiteks “eesnimi123” või midagi sama ajuvaba.